Jutu aluseks on briti ajakirjaniku Howard Amose raamat "Venemaa algab siit. Tegelik elu impeeriumi rusudel" (Howard Amos, "Russia Starts Here. Real Lives in the Ruins of Empire", 2025). Amos sattus aastal 2007 üliõpilasena vabatahtlike rühmas töötama ühes Pihkva oblasti vaimsete puuetega laste hooldekodus. Siis ja hiljem veetis ta Pihkva kandis kokku ligi aasta, külastades piirkonda ka hiljem, kui oli Moskvas väliskorrespondent. Lahkus aga Venemaalt Ukraina vastase suuragressiooni vallandamise järel.
Raamatut hakkas Amos kirjutama juba varem, kuid jättis pooleli. Tagasi tuli ta selle mõtte juurde seoses tuttavate arvukate küsimustega, et miks venelased nii või naa arvavad või mida nad mõtlevad. Niisiis panigi ta selle raamatu kokku, vastamaks neile küsimustele näidete varal. Selleks tegi ta ka Pihkva kanti uue reisi.
Pealkiri lähtub Pihkvas nähtud inimese kõrguste tähtedega loosungist "Rossija natšinajetsa zdes" ehk "Venemaa algab siit". Ajalooliselt oli see kant tõesti olnud läänest saabujatele Venemaa algus. Enne 2022. aastat käis ikka veel kümme protsenti Vene kaubavahetusest läänega läbi Pihkva oblasti. Sealne Irboska linnus oli aga üks esimesi paiku Ida-Euroopas, kuhu viikingite pealikud saabusid kohalikke slaavi hõime valitsema. Amose arvates oli viikingite ja kohalike slaavlaste segu see, millest kujunesid venelased.
Praegu on Pihkva oblast üks riigi vaesemaid piirkondi, mis on tihti esikohal elanikkonna vähenemise, surmade arvu, haiguste ja vaesuse tabelites. Oma kohtumisi alustas Amos Baranovo külast, kuna seal lähikonnas elas ta oma esimesel külaskäigul Pihkva kanti. Kohtus 80-ndates eluaastates abielupaariga, kes oli jäänud küla viimaseks majapidamiseks. Kõik teised olid lahkunud, majad enamuses varisemisohus või juba kokku varisenud. Vett said nad kaevust, käimla oli hoovi peal ja suur osa toidust kasvas oma aias.
Kaks korda oli nende maja põlema läinud, seda teadmata põhjusel. Tuletõrjele loota ei maksa, sest lähim linn Porhov on 20 kilomeetri kaugusel ja tuletõrjujad ei hakka välja sõitmagi, teede seisundit arvestades ei jõuaks nad nii pea kohalegi. Pealegi on mobiililevi lünklik ja paranemist pole loota, sest klientide puudusel ei hakka keegi sellesse investeerima.
Ainus, mis vanapaari eluga ühendas, oli teler, igal õhtul oli kohustuslik menüü uudistesaate vaatamine, et näha, mida Vladimir Putin on teinud ja öelnud. Telerit ja Putinit uskusid vanurid piiritult.
Ukraina sõda nägid nad kui teise ilmasõja jätku ega näinud võimude tegevuses midagi taunitavat. See, et nende piirkond oli täiesti unarusse jäetud, olevat lihtsalt paratamatus, milles on süüdi nõukaliidu lagunemine.
Maapiirkondade tühjenemine oblastis jätkub. 2021. aasta rahvaloenduse andmeil oli Pihkva oblasti 8355 asundusest 2771 jäänud inimtühjaks. Minnakse suurematesse ümbruskonna linnadesse või kaugemalegi. Mainitud Porhovis on muide üksainus uusehitis, spordikompleks, mille ehitamist rahastas Saksamaa vastutasuks loale matta ümber sealkandis maetud Saksa sõdurid. Varasem jalgpalliväljak olevat paiknenud otse saksa sõjahaudade peal ja aeg-ajalt komistanud mängijad maapinnast esile tõusnud inimluudele.
Saksa sõdurite ümbermatmisega tegeleb kohalik Sergei, kuna sakslasi oblastisse ei lubatavat. Kuigi sakslaste palgal, on Sergei veendunud, et lääs püüab Venemaale oma väärastunud väärtusi peale suruda. 2014. aastal, Ukraina vastase kampaania alguses, pakkus ta end vabatahtlikuna rindele minema. Tema seisukoht on lihtne: peksime neid varem, peksame nüüd ja hakkame peksma ka tulevikus, kuna ukrainlaste taga olevat lääne salakavalus. Võimude tegevuses ta midagi taunimisväärset ei näe.
Ja see on üldine mulje Amose kohtumistest. Isegi linakasvatuse kokkuvarisemisega töö kaotanud inimesed ei olevat vihased selle peale, et nad jäeti ilma tööta ja omapead. Tegemist olevat lihtsalt paratamatusega. Need, kes veel pole lahkunud, otsivad juhutegevust, nagu üks eakas mees, kes traktori ja metalliotsijaga mahajäetud külades ringi sõitis ja vanametalli otsis.
Pihkva oblast on tugevalt religioosne kant, täis kirikuid ja kloostreid. Vene marurahvuslasi see piirkond tõmbab, kuna selles nähakse slaavi rahvaste hälli. Tuntud marurahvuslasest kirjanik Aleksander Prohhanov asutas mõttekaaslastega Irboska klubi, mille liige on ka näiteks Aleksandr Dugin. Selle esindused on küll laiali üle Venemaa. Prohhanovit tõmbas Petseri Petšorskaja Lavra, mis on ainus klooster, mida nõukaajal ei suletud. Ta rajas isegi künka, mida nimetab pühaks mäeks ja kuhu olla toodud mulda üle riigi venelastele tähtsatest paikadest, kuid ka välismaalt, näiteks Jeruusalemmast.
Kiriku ja Pihkvaga on seotud ka Venemaa üks tuntumaid vaimulikke isa Tihhon, kodanikunimega Georgi Ševkunov. Teda on nimetatud nii Putini pihiisaks kui Vene nüüdisaja Rasputiniks. Putiniga kohtus ta 1990. aastatel Piiteris ja loeb seda oma elu tähtsaimaks tutvuseks.
See hingeline ühendus andis isa Tihhonile nii kuulsuse, raha kui ka mõjujõu. Mingi aja oli ta ka Pihkvas kloostri juht, kuni ta lõpuks patriarh Kirilli otsusega saadeti piiskopiks Krimmi. Tihhon usub, et lääs tahab Venemaad allutada ja Venemaa vastuseis viinudki Ukraina sõjani. Kuid ta on öelnud ka ühe õige asja, nimelt et ükskõik milline poliitilis-sotsiaalne projekt Venemaal ellu viia, on tulemuseks ikka ja alati impeerium.
Läänevastasus on Pihkva oblasti elanikele laialdaselt omane, nagu ka nõukaliidu taga igatsemine. Marurahvuslikud valimisplatvormid toovad sealkandis edu. Sarnastel seisukohtadel on Amose kohtumiste põhjal hinnates ka mõnes muus plaanis asjalike nägemustega haritud inimesed.
Kohtumisi on kirjas palju, sealhulgas ka Setomaal ja Piirissaarel, kus kalur Fjodor ei väsinud põhjamast Euroopa Liitu ja kuulutamast, et Vene teleri sõnul lähevad paljud lääneriigid varsti vee alla, kuid Baltimaad pöörduvad tagasi Venemaa rüppe. On ka mõningaid küsitavusi, näiteks setode väidetava keelelise ja kultuurilise diskimineerimise osas Eestis, kuid üldpilt on üsna ühene ja üldistavalt Pihkva näite kaudu Vene rahva olemust peegeldav.
Kokkuvõtteks laenaksin Garri Kasparovi seisukohta, et sõda Ukrainas ei ole pelgalt Putini sõda, see on Venemaa sõda… Ja Amosi raamat kinnitab seda.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.