Etteütlusega saab hinnata, kui kodus tunneb kirjutaja end peamiselt neljas valdkonnas: täheõigekiri, kokku- ja lahkukirjutus, suur ja väike algustäht ning lause kirjavahemärgid. Paljud algatuses osalejad olid seda silmas pidanud ja põiminud oma lausetesse raskeid oma- ja võõrsõnu (tikkkontsad ~ tikk-kontsad, hakkkotlet ~ hakk-kotlet, varrukas, põmdi, üldse, nüüdsel, tantsida valssi, küsisime avanssi, konstateerima, entusiastlikkus, tulnukad Ruljas Marslane ja Tünjas Kaslane), keerulisi kokku- ja lahkukirjutuse juhtumeid (mustasõstrapõõsas, Emajõe-äärne, järva-jaanilane ~ järvajaanilane, tahes-tahtmata, aega-küll-mõtteviis) ning algustäheseiku (Napoleoni kook ~ napooleonikook, Prantsuse köök, Euroopa angerjas).
Teada-tuntud komistuskive sisaldavate lausete kõrval pakuti siiski selliseidki, mille puhul kirjutaja võib kergemalt hingata, nt "Nutitelefonirakenduse paigaldanud arvutiasjatundja silmitses kummastusega, kuidas kikkis kõrvadega lendorav lendas lenneldes otse "Kuuuurija" võtteplatsile" või "Laupäeval tegime väljasõidu Vaemla tootearenduskeskuse iseteeninduspoodi".
Kuivõrd etteütluse tegija peab kirja panema täpselt selle, mida talle dikteeritakse, pole etteütlus kõige sobivam koht kontrollimiseks, kas inimene ikka teab, et kirjakeeles on kohv, puder, pluus ja tualett, mitte kohvi, pudru, pluuse ega toalett; et ollakse janus, mitte jänus; et kohvi sisse pannakse suhkrut, mitte suhkurt, ja et seda võib olla vähe, mitte vähä; et topsi peale käib kaas, mitte kaan; et klient võib olla teenindajat tüüdanud, mitte teenendajat tüütanud. Üks osaleja oli selliste kõnekeelsuste toel siiski kokku pannud toreda vaimuka tervikteksti.
Suur aitäh kõigile autoreile! Meeskond soovib esile tõsta järgmised tekstisaatjad: Kristi Aule, Alex Kuusk, Mari Roonemaa, Tõnis Sestverk, Peeter Lüüs, Getter Rang, Siiri Estrik-Abel, Aet Sepman, Maarja Vaikmaa.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.