20. sünnipäeva tähistav "Eesti lugu" annab avalikul salvestusel võimaluse kohtuda ajaloosarja autori Piret Kriivaniga ja kuulata Tartu Ülikooli kaasprofessori Ago Pajuri haaravat sissevaadet Türi kihelkonna ajalukku ning 1905. aasta revolutsioonisündmustele.
Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil toimuval avalikul salvestusel 20. septembril salvestatakse kaks "Eesti lugu" saadet. Sissepääs on kuulajatele tasuta, salvestus algab kell 14.
Avalikul salvestusel kõneleb esmalt Ago Pajur laiemalt 1905. aasta revolutsiooni tähendusest ja seejärel mässupäevadest Türil ning Türi kihelkonnas: rahvakoosolekutest ja palvekirjade koostamisest, Türi vabrikutööliste mässust ja väljasastumistest Mäeküla ja Kirna mõisas, Vahastu "lahingust", Tallinna sadama töölisvanema Karl Reindorfi mässusalga tegevus Kuimetsas, Kaius ja Piiumetsas, karistusalkade terrorist. Seejärel jutustab ajaloolane põnevaid lugusid Türi ajaloost: millal on Türit esimest korda allikates mainitud, kuidas Türi eelmisel sajandivahetusel aleviks kasvas, raudteest ja paberivabrikust ja kõigest sellega seonduvast, ja sellest, kuidas Türi 100 aastat tagasi linnaks sai.
"Eesti lugu" uus hooaeg
Alanud 20. hooajal käsitleb "Eesti lugu" vasakpoolse poliitika lugu Eestis. Hooaega jääb mitu vasakpoolsusega seotud tähtpäevalist aastanumbrit, sh 120 aastat Tallinnas alanud ja üle Eesti levinud tööliste rahutused ning 100 aastat riigipöördekatsest. Kuidas jõudsid sotsiaaldemokraatlikud ideed Eestisse, missugune on 1905. aasta revolutsiooni tähendus, missugune oli vasakpoolsete poliitikute roll Eesti iseseisvumises, miks leidsid vasakäärmuslikud ideed kõlapinda – nende küsimuste üle arutletakse uuel hooajal alates 8. septembrist. Esimest saadet saab järelkuulata siit: https://vikerraadio.err.ee/1609434304/eesti-lugu-vasakpoolsed-algusaastad
"Eesti lugu" 20 aastat
4. septembril 2004. aastal oli Vikerraadio kavas esimene saade ajaloosarjast "Eesti lugu". 20 aasta jooksul on käsitletud erinevaid peatükke Eesti loost, kuidas me 3000 aasta tagant iseseisva riigini välja jõudsime.
Esimesed kõnelejad olid Lauri Vahtre ja Ain Mäesalu, rohkem kui 200 ajaloolase, arheoloogi, koduloo-uurija ja etnoloogi seas on sagedasemad esinejad Ain Mäesalu järel olnud Enn Tarvel, Jüri Kivimäe ning Ago Pajur. Sarja autor on Piret Kriivan.
"Eesti lugu" varamus on tänaseks 809 saadet ning neid on Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest kokku järelkuulatud 3 321 864 korda. Kõige enam on kuulatud saadet "Põhjasõda. Euroopa ja Venemaa", kus Tartu Ülikooli professor Mati Laur jutustas, millisena on näinud Euroopa Venemaad ja mida on tundnud ja mõelnud Venemaa Euroopa poole vaadates.
20 aasta vältel on sarjas käsitletud ajajärke muinasajast iseseisvuse sünnini, fookusesse on tõstetud ka erinevaid ajaetappe. Näiteks uuriti aastatel 2014-2017 paadipõgenikele pühendatud sarjas, miks on Eestist erinevatel aegadel mindud, olgu itta või läände, ja mis põhjustel tagasi tullakse. Aastatel 2008-2010 meenutati 90. aastapäeva puhul Vabadussõja sündmusi.
Välistund. Ukraina ja Lähis-Ida
Külas on Eesti alaline esindaja NATO juures Jüri Luik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.