24. veebruar 1928
- Esimene kuuldemäng – raadioseade August Tammani näidendist "Koidikul".
1937
- Esimene algupärane kuuldemäng – Willem Tomingas "Mehed".
I lavastaja Felix Moor (1928–1944) – 253 kuuldemängu + lastekuuldemängud.
1941
- Vanim säilinud kuuldemäng fonoteegis – August Kitzbergi "Kosjasõit".
1957
- Esimene kuuldemänguvõistlus – esile kerkivad Ardi Liives, Raimond Kaugver, Rudolf Aller, Male Schwartz.
1967
- Algab osalemine OIRT-i (Ida-Euroopa ringhäälinguorganisatsioonide ühendus) võistlustel;
ilmub kuuldemängude kogumik "Pilk nähtamatusse".
1971
- Esimene stereofooniline kuuldemäng – Vaclav Cibula "Miski just nagu täht".
1993
- Algab osalemine rahvusvahelisel tele- ja raadiofestivalil Prix Futura Berlin Jüri Tuuliku kuuldemänguga "Hõbepaju".
1995
- Festivalil Prix Futura Berlin osales Viivi Luige kuuldemäng "Koera sünnipäev", lavastaja Aare Toikka – 8. koht.
1996
- Eesti raadiodraama aasta EBU-s (European Broadcasting Union), tsüklis "Promotion and protection of smaller nations".
1997
- Festivalil Prix Europa (enne Prix Futura) osales Madis Kõivu kuuldemäng "Haug", lavastaja Tamur Tohver – 6. koht.
1995–1999
- Osalemine EBU Radio Drama Project Group'i töös (Mari Tuulik).
1997
- Ühisprojekt YLE Radioteatteriga: Hannu Mäkela kuuldemäng "Leino läheb Eestisse", lavastaja Ari Kallio.
Märts 1998
- Raadioteater 70: otselindistus publiku osavõtul – Jüri Tuuliku "Taevaredel";
hakatakse välja andma Eesti Raadio näitlejapreemiat.
August 1998
- Raadioteatri peanäitejuht Tamur Tohver ja helirežissöör Külliki Valdma olid kolm nädalat Yleisradios, lavastamas soome raadiokuulajatele Madis Kõivu kuuldemängu "Haug".
Oktoober 1998
- Festivalil Prix Europa osalesid Toomas Raudami "The Fool on The Hill" ja Mait-Ando Rauna "Uni".
Mai 1999
- Salvestatakse esimene "Ööülikool" - Mihhail Lotmani raadioloeng "Humanitaaria humanismi kriisi ajastul"
September 1999
- Linnateater ja Raadioteater sõlmisid lepingu, mis sätestab kahe teatri koostöö ühisprojektide läbiviimisel. Esimese ühistööna esietendus Linnateatris "Hall mees", mis samanimelise kuuldemänguna kõlas raadioeetris.
Oktoober 1999
- Festivalil Prix Europa saavutas Ervin Õunapuu kuuldemäng "Õhtueine Emmauses" 5. koha, režissöör: Tamur Tohver.
Veebruar 2000
- Raadioteatri 72. sünnipäeval avati pidulikult uus stuudiokompleks, sealhulgas meie regiooni parim "vatituba".
Oktoober 2001
- Festivalil Prix Europa osalesid raadiodraama kategoorias Madis Kõivu "Järv" (režissöör Vahur Keller) ja Ervin Õunapuu "Domini Cane" (režissöör Tamur Tohver).
Detsember 2001
- Ilmus esimene CD ja kassett 4-osalisest kuuldemängust "Naksitrallid" ja "Jälle need Naksitrallid".
Veebruar 2002
- Raadioteater esitles raamatut "Kas kuulete?", mis sisaldab 11 eelnevate aastate kuuldemängu Eesti autoritelt.
Märts 2002
- Esietendus 10-osaline kuuldemäng August Gailiti "Ekke Moor", režissöör Tamur Tohver.
Mai 2002
- Raadioteater ja pimedate infoühing Helikiri allkirjastasid lepingu, et valminud kuuldemängud jõuaksid vaegnägijateni; koostöös Tartu Teatrilaboriga avas Raadioteater suvekuudeks Tartus kuuldemänguaia.
Oktoober 2002
- Festivalil Prix Europa võistles raadiodraama kategoorias Andrus Kivirähi kuuldemäng "Püha graal" (režissöör Vahur Keller).
November 2002
- Loodi kuuldemängude kuulamise võimalus Tallinna Keskraamatukogus.
Veebruar 2003
- Raadioteater 75: esietendus Albert Üksipi-Fred Olbrei kuuldemäng "Tunnikene raadiostuudios", raadiokuulajad ja stuudiopublik said osa kuuldemängu avalikust salvestusest-otseülekandest, mis toimus Eesti Raadio 1. stuudios, ajaloolises Raadioteatri saalis.
Aprill 2004
- Raadioteatri, Klassikaraadio ja YLE Radioteatteri koostöös valmis radiofooniline ooper "Vastaskallas"; helilooja Jüri Reinvere ja režissöör Tamur Tohveri kahasse kirjutatud libreto põhineb Aino Kallase romaanil "Reigi õpetaja", luuletustel aastatest 1942–45 ja arhiivimaterjalidel.
Oktoober 2004
- Festivalil Prix Europa osalesid Madis Kõivu kuuldemäng "Üks teine lugu" ja Urmas Lennuki "Boob teab" (režissöör Tamur Tohver).
November 2004
- Aidi Valliku noorsooraamatu põhjal valmis 10-osaline kuuldemäng "Mis teha Ann", mis loodi EL PHARE eesti keele õppeprogrammi raames ning mõeldud eelkõige muukeelse kooli lisamaterjaliks keeleõppes.
2006
- Eesti teater 100: Eesti kutselise teatri juubeliaastal kõlasid raadioeetris iga päev eesti näitlejate hääled, esitati eesti kirjanduspalu. Raadio heliarhiivi jäädvustus nõnda ainulaadne panoraam kaasaegsetest näitlejatest, samad salvestised kingiti 50-l CD-l Teatri- ja Muusikamuuseumile
Oktoober 2006
- Festivalil Prix Europa osalenud Jaan Tätte kuuldemäng "Palju õnne argipäevaks!" (režissöör Andres Noormets) valiti 10 parema hulka; esmakordselt osalesime olemuslugude (feature) kategoorias – Tarmo Tiisler "Kuidas eestlane kükitab".
2007
- Koostöös Ajakirjade Kirjastusega alustati lastele mõeldud audioraamatute väljaandmist; esimesena ilmus sarjas "Saja rahva lood" CD "Eesti muinasjutud", loeb Aarne Üksküla.
- Raadioteater hakkab oma näitlejaauhinda üle andma Felix Moori sünniaastapäeval, 12. aprillil. Pidulik üritus toimub Andres Särevi muuseumis – samas majas, Tina 23 elas kunagi ka Moor.
Oktoober 2007
- Festivalil Prix Europa osales Raadioteatris valminud olemuslugu "Keelatud tunded" (autor Meelis Süld).
November 2007
- Raadioteater tähistas piduliku õhtuga "Salme ja poisid" Salme Reegi 100. sünniaastapäeva. Heliplaadina ilmus Salme Reegi poolt järjejutuna loetud "Väike lord Fauntleroy".
Oktoober 2008
- Andres Noormetsa autorikuuldemäng "Päev" sai festivalil Prix Europa kõrge tunnustuse Special Commendation (eriline kiitus), mida võib sõnastada kui esimest preemiat või ainsat eripreemiat.
November 2008
- Üle paljude aastate kuulutas Raadioteater välja kuuldemänguvõistluse, auhinnafondi rahastas Eesti Kultuurkapital.
- Raadioteatris valmis Doris Kareva juubelisünnipäevaks audioraamat "Sõna on sõrm", milles autor esitab oma luulet.
Jaanuar 2009
- Andres Noormetsa kuuldemäng "Päev" jõudis eetrisse Soome YLE1 saates "Ääniversumi".
Veebruar 2009
- Oma 81. sünnipäeva eel tegi Raadioteater teatavaks kuuldemänguvõistluse võitjad: 1. auhind - "Vaikus ja karjed" (autor Andres Noormets), 2. auhind - "Forss minoor" (autorid Ernst Miil ja Andri Luup), 3. auhind "Laviin" (autor Martin Algus).
Oktoober 2009
- Festivalil Prix Europa esindas Eestit Taago Tubin kuuldemänguga norra kirjaniku Bob Fosse näidendist "Keegi tuleb ju ikka..."
Oktoober 2010
- Raadioteatrile kõigi aegade suurim rahvusvaheline tunnustus: festivalil Prix Europa võitis Andres Noormetsa "Vaikus ja karjed" raadiodraama kategoorias peaauhinna.
Oktoober 2011
- Festivalil Prix Europa esindas Eestit raadioseriaalide võistlusel Taago Tubina seatud ja lavastatud "Puhastus" Sofi Oksaneni näidendi põhjal.
Oktoober 2012
- Festivalil Prix Europa esindas Eestit Andres Noormetsa seatud kuuldemäng Roy Strideri näidendist "Mässajad".
Oktoober 2013
- Festivalil Prix Europa esindas Eestit Külliki Veede kuuldemäng "Puudutamata" (režissöör Kalju Orro).
Oktoober 2015
- Festivalil Prix Europa esindas Eestit Mati Undi kuuldemäng "Sügisilmutus" (režissöör Ari Kallio).
2016
- Raadioteatri sonetisari "154 Shakespeare´i sonetti", ERR-i varamusse said salvestatud kõik Shakespeare´i sonetid 79 näitleja esituses.
Oktoober 2016
- Festivalil Prix Europa Eestit esindanud Andres Noormetsa kuuldemäng "Asjad" võitis raadiodraama kategoorias peaauhinna.
Aprill 2017
- Koostöös Eesti Teatri Agentuuriga toimus teemapäev teater/raadio, peaesineja oli BBC raadiodraama osakonna juht Alison Hindell.
Oktoober 2017
- Festivalil Prix Europa esindas Eestit August Gailiti novellil põhinev Andres Noormetsa kuuldemäng "Meri".
Aprill 2018
- Raadioteatri 90. sünnipäeval jõuab publikuni live-kuuldemänguna "Felix Moori saunapäev" autor Andrus Kivirähk.
- Eriprojekt Luule Eestile, milles koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistasime Eesti-100 juubelit luulelugemisega läbi aasta; jäädvustatud saavad olulised eesti kirjanikud eri põlvkondadest ning teemad, mis neid kõnetavad ja peegeldavad meie aega. Oma luulet valivad ja esitavad autorid ise: 52 kirjanikku, igaüks loeb 2 luuletust.
Oktoober 2018
- Alustab miniloengute sari "Laste ööülikool"
Märts 2019
- loomingulise kollektiivi kodanikualgatusena jõuab Vikerraadiosse päevapoliitiline pamflett-kuuldemäng "Peaministri punane joon".
Juuni 2021
- Alustame suvist lühikuuldemängude sarja "Juuksur", mis pakub argiseid ja elulisi, naljakaid ja absurdseid episoode ühe juuksurisalongi argipäevast. Igas episoodis on uus klient, aga peaosas juuksur Kirsika, keda kehastab Hele Kõrve.
Juuli 2021
- 10 nädalat järjest pakub Raadioteater unetutele kuulata kirjandussarja "Öökapi raamat". Esimese suve teemaks on "Armastus" ja hakatuseks loetakse ette peatükke Giovanni Boccaccio "Dekameronist".
Oktoober 2021
- Festivalil Prix Europa Eestit esindanud kuuldemäng "Lõvi" (tekst Martin Algus, režissöör Andres Noormets) pälvib raadiodraama kategoorias eripreemia Special Commendation.
Jaanuar 2022
- Andres Noormets lavastab Londonis inglise näitlejatega kuuldemängu "Lõvi", mis võitis BBC korraldatud Euroopa audiodraama konkursi.
Veebruar 2023
- Mari-Liis Lille ja Priit Põldma eestvedamisel valmib 5-osaline dokumentaalsari "Ukraina lood", milles näitlejate esituses kõlavad tõestisündinud lood eelmisel aastal Ukrainast Eestisse jõudnud sõjapõgenikelt.
Raadioteatri näitlejapreemia anti esmakordselt välja 24. veebruaril 1998, mil möödus 70 aastat kuuldemängu ja ühtlasi Raadioteatri sünnist. Näitlejapreemia antakse möödunud hooaja parima osatäitmise eest kuuldemängus või järjejutu lugemise eest. Preemia eesmärk on jäädvustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris ja väärtustada avalikkuse silmis näitlejate tööd kunstilise sõnaga raadios. Näitlejapreemia kandidaadid seab üles Raadioteatri toimetus. See on rahaline preemia, mille suuruse kinnitab igal aastal Eesti Rahvusringhäälingu juhatus.
Näitlejapreemia pälvinu avalikustatakse igal aastal 12. aprillil, Felix Moori sünniaastapäeval.
Senised laureaadid:
1997 – Aarne Üksküla
1998 – Kalju Orro
1999 – Helene Vannari
2000 – Rein Oja
2001 – Jan Uuspõld
2002 – Ines Aru
2003 – Liina-Riin Olmaru
2004 – Tarmo Tagamets
2005 – Üllar Saaremäe
2006 – Arvo Kukumägi
2007 – Anu Lamp
2008 – Ülle Kaljuste
2009 – Andrus Vaarik
2010 – Tõnu Oja
2011 – Kaie Mihkelson
2012 – Hans Kaldoja
2013 – Liivika Hanstin
2014 – Ines Aru
2015 – Tambet Tuisk
2016 – Andres Raag
2017 – Tõnu Oja, Rein Oja
2018 – Jan Uuspõld
/2019 jäi välja andmata/
2020 – Ursula Ratasepp, Märt Avandi
2021 - Piret Laurimaa
2022 - Peeter Tammearu
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.