Kokkuvõetav tekst oli kirjanik Mihkel Muti essee „Valmistugem võitluseks võsa vastu“.
Võistluse "Tuum 2017" võitjad:
Esimene auhind: Mare Kitsnik
Teine auhind, parima kooliõpilase ja parima võistkonna eriauhind: Lauri Lepik ja Kevin Pedras
Kaks kolmandat auhinda: Hanna Marrandi ja võistkond koosseisus Enely Ernits ja Alissa Eksin
Eraldi märgiti ära Võru gümnaasiumi väga hea esinemine, kuhu läks kaks auhinda
Auhinnad on rahalised: esimene auhind 150 eurot, teine 75 eurot ja kolmas 50 eurot. Eriauhinnad on 60 eurot.
Töid hindasid Tiit Hennoste (žürii esimees), Martin Ehala, Külli Habicht ja Jüri Valge.
Võistlust korraldavad haridus- ja teadusministeeriumi toetusel Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning rahvusringhääling koostöös emakeele seltsi ja emakeeleõpetajate seltsiga.
Avaldame lisaks parimatele ka 25 järgmist tublit kirjutajat, kes saavad diplomi:
Sten Lind
Kaisa Berg
Ita Ilves
Daniel Tamm
Laura Jõgar
Marianne Äkke
Marianna Black
Ants Toht
Ellika Eero
Markus Mölder
Ryan Rammi
Rebecca M. Kiibus
Priit Ratassepp
Aljona Karpuhhin
Siret Saanküll
Mats Volberg
Hindrek Lootus
Kristjan Joosep Jalakas
Maigi Vija
Berit Reinu
Kertu Leppsalu
Avaldame Mare Kitsniku nõusolekul tema võidutöö:
Inimesed kolivad Eesti maapiirkondadest järjest enam linnadesse, mis toob ajapikku kaasa tühjaksjäänud maa metsistumise. See on probleem, sest kultuurterritooriumi vähenemist võib pidada kogu Eesti kahanemiseks.
Meie maa vajab erinevalt kaljumaastikest ja steppidest pidevat hooldust. Maal elavad inimesed hooldavad maad loomulikul viisil. Enne Teist maailmasõda oli Eestis ligikaudu 140 000 talu. Praegu on maamajapidamisi nimeliselt veidi alla 70 000, kuid ainult väiksemas osas neist elatakse pidevalt.
Et pidevalt maal elada, on vaja võimalust seal töötada ja teenida. Maapiirkondades on praegu umbes 7000 aktiivset väikeettevõtjat. Nad ei saa riigipoolset toetust ja peavad konkureerima suurtootjatega, mistõttu võib nendestki osa maalt lahkuda.
Praegu maal talusid veel on, talupidajate lapsed aga ei pruugi soovida talupidamist jätkata. Ka sisserändajatega ei saa tühja maad täita – nemadki eelistavad linnaelu. Välismaa ärimehed oleksid ehk nõus meie põldudega äri tegema, nemad aga ei hoolda ülejäänud maad.
Maalt lahkumine ja linnadesse kogunemine on ülemaailmne nähtus. Rahvastiku suurema tiheduse ja ühtlasema jaotuvusega riikides ei ole sellel aga nii märgatavaid tagajärgi kui meil.
Arvatavasti väheneb Eestis inimeste arv pidevalt ning kontsentreerumine linnadesse, eriti Tallinnasse, jätkub. Tuleviku Eestis võib olla kaks osa: väiksem kultuurne Eesti (linnad, ettevõtlustalud, kaunid maakodud, majandatav mets ja ülisuured põllud) ning suurem muu Eesti, mis on tühi ja võsastub.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.