Teadusuudis. Gruusiast sai vanim veinimaa

Gruusias on veini joodud juba väga ammustel aegadel. Nüüd on Gruusia ja muude maade teadlased leidnud Tbilisist umbes 50 kilomeetrit lõunas asuvatest areholoogilistest leiupaikadest pärit anumaid uurides maailma vanimad teadaolevad keemiapõhised asitõendid veinivalmistamise kohta.

Nende asitõendite järgi võib öelda, et tänapäeva Gruusia aladel valmistati veini juba umbes 8000 aastat tagasi.

Eelmised maailma vanimad keemiapõhised asitõendid veinivalmistamise kohta olid pärit Iraanist Zagrose mägedest ja nonde järgi võis öelda, et toskandis tegutses veinimeistreid umbes 7400 aastat tagasi.

Nüüd siis väidavad Patrick McGovern Ameerika Ühendriikidest Pennsylvania Ülikoolist, Mindia Jalabadze Tbilisist Gruusia Rahva Muuseumist ja nende kolleegid, et Gruusias tehti veini juba vähemalt 600 aastat varem kui Iraanis.

Väide põhineb savianumate pinnale ja pragudesse kogunenud ainese keemilisel analüüsil. Uusimatele meetoditele tuginev analüüs näitas, et proovid sisaldasid viinhapet, mis on viinamarjadele ja veinile väga iseloomulik ühend. Samuti tuvastati veel õunhapet, merevaikhapet ja sidrunhapet, mis on samuti veinile iseloomulikud.

Neist tulemustest ja järeldustest kirjutavad teadlased põhjalikumalt Ameerika Ühendriikide rahvusliku teadusakadeemia toimetistes. Milliseid tooste nooremal kiviajal Kaukaasias veini juurde öeldi, seda võime aga ainult oletada.

Priit Enneti teadusuudised on eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud