Teadusuudis. Äikeses võib tekkida antiainet

Kes oleks võinud arvata, et kui müristab ja välku lööb, siis tekib atmosfääris antiainet. Nii väidavad aga Jaapani teadlased.
Antiaine on aine, mille osakesed erinevad tavalise aine osakestest selle poolest, et neil on täpselt vastupidine elektrilaeng: kui elektronil näiteks on miinuslaeng, siis elektroni antiosakesel positronil on sama suur laeng, aga pluss-märgiga. Kui aineosake ja antiaineosake kokku saavad, siis nad mõlemad kaovad.

Antiainet arvatakse kogu universumis olevat suhteliselt väga vähe. Looduses võib antiainet tekkida näiteks radioaktiivsel lagunemisel või kosmiliste kiirte atmosfääri tungimisel.

Nüüd on Teruaki Enoto Kyoto Ülikoolist ja ta kolleegid avastanud veel ühe loodusliku antiaineallika, kõigile meile tuntud kõue ja pikse.

On teada, et äikeses tekib natuke gammakiirgust ehk suure energiaga footoneid. Enoto ja kolleegid mõõtsidki Jaapani äikeses tekkivat gammakiirgust. Tänavu veebruaris õnnestus neil Honshu saarel mõõta gammakiirgust, mis oli tekkinud detektorist ainult mõnesaja meetri kaugusel löönud välgust.

Selgus, et gammakiirgus jagunes kolme ossa. Esimene gammavälgatus kestis vähem kui millisekundi. See kiirgus tuli otse pikselöögist.

Teine osa oli gammakiirguse järelkuma, mis vältas juba mõnikümmend millisekundit. See kuma pärines atmosfääri lämmastiku aatomitest, kui need sidusid endaga uue neutroni selle neutroni asemele, mille välgunoole tekitatud gammakiired olid neist välja löönud.

Ja kolmas, umbes minuti kestnud gammaemissioon tekkis sellest, et mõned neutronist ilma jäänud ja ebastabiilseks muutunud lämmastikuaatomid kiirgasid endast välja antiaine osakesi, antielektrone ehk positrone, mis siis tavaliste elektronidega kokku puutudes koos elektronidega kadusid, kuid jätsid endast järele gammakiirguse footoni.

Sellised nähtused võivad siis müristamise ja välgulöömisega kaasneda, kirjutavad Enoto ja kaasautorid ajakirjas Nature, ning üks osa neist nähtustest on siis antiaine teke! Kes oleks osanud arvata!


Priit Enneti toimetatud teadusuudised on eetris E-L kell 8.25.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud