Teadusuudis. Galápagosel tekkis erakordselt kiiresti uus linnuliik

Uue liigi teke ei tarvitse üldse kaua aega võtta. Rootsi ja Ameerika teadlased kirjutavad ajakirjas Science, kuidas Galápagose saartel on kõigest kolme põlvkonna jooksul tekkinud uus maasirguliik.

Huvitav on see, et teadustöö tehti just sessamas saarestikus, kus maasirguvaatlused aitasid ka Charles Darwinil luua oma evolutsiooniteooria, mille järgi ühed liigid põlvnevad teistest, kuid kujunevad enamasti välja üsnagi paljude põlvkondade vältel.
Princetoni Ülikooli bioloogid Peter ja Rosemary Grant märkasid aga mõned head aastad tagasi Daphne Mayori saarel, kus nad juba pikemat aega olid vaatlusi teinud, isast kõnnu-maasirku, lindu, kelle liigikaaslasi sel saarel muidu ei olnud ja kes seetõttu oli kindlasti Española saarelt üle mere Daphne Mayorile sattunud.
Lind paaritus kahe kohaliku liigi tume-maasirgu emasisendiga ja sai nendega järglasi, kahe liigi hübriide. Kui tavaliselt hübriidid enam edasi ei paljune või paljunevad üle kivide ja kändude, siis nüüd tekkinud hübriidid said – paraku oma õdede-vendadega – järglasi küll.
Oma viimatisel külaskäigul Daphne Mayorile loendasid Grantid neid linde kokku 23 isendit. Arvatavasti on nad püsima jäänud tänu sellele, et on senistest kohalikest maasirguliikidest suuremat kasvu ja saanud seetõttu neist veidi teistsugust toitu sööma hakata.
Uut liiki lindudel on teiste maasirkudega võrreldes täiesti erinev nokk, mis laulab ka täiesti omalaadseid laule. Uppsala Ülikoolis Leif Anderssoni juhtimisel tehtud geeniuuring tuvastas, et ka genoomi järgi on tegu uue, iseseisva liigiga. Küll oleks Darwinil seda tore teada!

Priit Enneti toimetatud teadusuudised on eetris E-L kell 8.25.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud