Sel aastal sünnib Indrek Hargla ja ilmub Jaan Krossi romaani "Kolme katku vahel" esimene osa. On selge, et see romaan on ka tulevase kirjanik Hargla jaoks oluline. Jaan Kross, nagu Harglagi, on eesti mees. Ja millest kirjutab eesti mees? Eks ikka eesti asjast, tegevus võiks toimuda Tallinna vanalinnas. Soovitavalt võiks olla peategelane eestlane. Ja sellele hüpoteesile, et Balthasar Russow on otsapidi eestlane, Kross oma neljaosalise romaani kirjutamisel tuginebki.
Kokku üle tuhande lehekülje teksti. Ajaloolased on ses osas aga kahtlevad, et kas Russow ikka oli pooleldi eestlane. Aga nagu ütles juba Juhan Liiv, et kui teil ei ole neid mehi, kes kasvand valguses ja teaduses krooni saanud, siis mõelge nad välja, mõelge neile kokku kõik voorused.
Balthasar Russow oli kroonik ja ka Kross oli seda. Pimedal nõukaajal räägib ta meile oma asjast läbi kaugema ajaloo, aga me kõik saame aru, kuhu teravik on suunatud. Sest nagu Krossi novellis "Pöördtoolitund" räägitakse Jannsenist, kes pidi sakstega suheldes kõndima "munade peal", siis tegelikult teeb seda ka Russow. Küsimus on selles, kuidas, eladas võõra võimu all, säilitada oma keel, traditsioonid, põhimõtted, moraal, rahvus. Nojah, endiselt jääb ikkagi õhku rippuma küsimus: oli see Russow siis eestlane või ei. Aga isegi kui ei olnud, siis oli ta vähemasti estofiil ja suhtles matsidega.
Lõpetuseks üks tähelepanek. Kõik Krossi peategelased on tõelised kangelased, oma valikute ja võimalustega, oma agendaga ja kõik nad on mehed. Naised aga Krossi raamatutes on kusagil eemal ja taustal, nende peamiseks rolliks on oma suurt ja tarka meest toetada. Aga vähemasti on suurem osa Krossi naisi eestlased."
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.