Peeter Helme: "Nende ridadega lõpeb "Kalevipoeg". Aga iga lõpp on millegi uue algus. Millist algust pidas nende regivärsside kirjutamise ajal, ülemöödunud aastasaja viiekümnendatel aastatel silmas Friedrich Reinhold Kreutzwald?
Seda on võimatu öelda. See aeg, 1850ndad, oli justkui alles nüüd, kuid ometi asub ta mägede taga. Sada kuuskümmend aastat võib olla tühiselt lühike aeg universumi või isegi maailma ajaloos, kuid ometi mahuvad sellesse aega pea kõik eesti rahva saavutused alates omakeelse ajakirjanduse algusest ja lõpetades esimese Eesti tehiskaaslase ilmaruumi lennutamiseni.
Kas oleks Lauluisa osanud viimast ette kujutada? Vaevalt. Kuid ta oskas midagi muud. Midagi, mis on suurem konkreetsetest leiutistest või saavutustest – ta oskas oma sõnadega anda tõuke sellise vaimse ruumi tekkeks, kus kõik järgnev on juba võimalik.
Me nimetame seda vaimset ruumi eesti kultuuriks ja eesti keelekeskkonnaks. See on see koht, kus me tegutseme, mõtleme, kirjutame. Milles saame kiruda ka Kalevipoja tölplust ja näiteks kratsidagi kukalt selle üle, mida Kreutzwald ikka oma ridadega silmas pidas.
Muide, nagu tähelepanelik lugeja märkab – ilmselt tajus Kreutzwald ise ka, et ainult Kalevipoja nüri rammu toel kaugele ei jõua. Kui ikka eesti põlv uueks tuleb luua, siis peab poja asemel tulema tagasi tark taat, vana Kalev ise. Ja nüüd tulebki endalt küsida – kas oleme Kalevipojad edasi või suudame kasvada Kaleviteks?"
______________________________________________________________
Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.
Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte.
Ja nii sada hommikut järjest. Eesti sada, sada mõtet.
Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.
Mõtteid loevad Helgi Erilaid, Kaja Kärner, Urve Koni, Piret Kriivan ja Ülle Karu. Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.