Selle aasta võitja on Kullo Vende. Teine auhind läheb Tiina Tiidebergile ja kaks võrdset kolmandat auhinda saavad Ingrid Biin-Smarzoch ja Elina Aslett.
Parima kooliõpilase auhinna kuulub Madis Arrole Vanalinna Hariduskolleegiumist. Kolm võrdset kooliõpilase eriauhinda saavad Teodora Touart Tallinna 21. Koolist ning Adrian Paemurru ja Mark Metsa samuti Vanalinna Hariduskolleegiumist.
Esimene auhind on 150 eurot, teine auhind 75 eurot ja kolmas auhind 50 eurot. Parima kooliõpilase auhind on 60 eurot ja kolm eriauhinda igaüks 30 eurot.
Selle aasta võistlusel osales 165 tööd, nende seas 11 kaheliikmelist võistkonda. Osalejaid oli oluliselt rohkem kui mullu. Võistlejate vanus varieerus 12 ja 86 eluaasta vahel.
Žürii poolt esile toodud 25 parimat, kes saavad diplomi:
Kullo Vende
Tiina Tiideberg
Ingrid Biin-Smarzoch
Elina Aslett
Madis Arro
Tiina Pettai
Kadi Aavik
Leeni Uba
Sten Lind
Hindrek Lootus
Kärt ja Toomas Saarsen
Mari Koik
Mihkel Rünkla
Kirsti Villard
Ülle Püttsepp
Juta Klettenberg
Mairen Mangusson
Kaie Nõlvak
Marge Guljavin
Andres Miller
Adrian Paemurru
Teodora Touart
Airika Harrik
Mark Metsa
Kadri Lensment
Töid hindasid Tiit Hennoste (žürii esimees), Martin Ehala, Külli Habicht ja Jüri Valge.
Tiit Hennoste: "Selle aasta tekstist ei olnud tuuma leidmine eriti raske. Keerukam oli üles leida ja välja tuua võimalikult palju erinevaid molutamise ja müüriladumise aspekte. Kuna originaaltekst oli väga kujundlik ja hinnanguline, siis kaldusid kokkuvõtjad kahjuks omalt poolt kujundeid ja hinnanguid juurde lisama. Aga keel oli keeleaasta töödes üldiselt väga hea."
Kokkuvõetavaks tekstiks oli tänavu Andrus Kiviräha essee "Molutamise kiituseks". Kokkuvõtete pikkus oli maksimaalselt lubatud 200 sõnast ühe lauseni.
Autori Kullo Vende nõusolekul avaldame võidutöö:
Andrus Kivirähk. Molutamise kiituseks
Kokkuvõte
Molutamine on hädavajalik nagu õhk. On kahte tüüpi tegusaid inimesi: ühed ei luba endale hetkekski seda õhku, teised ei oska elada ilma selle õhuta.
Esimest tüüpi inimese tööpäev sarnaneb telliskivimüüri ladumisega. Ta laob seda hommikust õhtuni, ühele (lõpetatud) tööle järgneb tihedalt teine nagu tellis tellise kõrvale, kuni päevaplaan saab korralikult ning kvaliteetselt täidetud. Sama kordub igal järgmisel päeval; ka puhkuse ja välisreisi planeerib ta tihedalt täis. Ainult et hingetõmbamiseks, enese laadimiseks, elust mõnu tundmiseks ei jää müüriladujal aega.
Teist tüüpi tööinimene on molutaja. Molutades läheneb ta tööle nagu üksikule kivile keset metsa, mitte nagu müüriks ladumist vajavale tellisevirnale. Tunneb sellele töökivile lähenemisest mõnu, saab rahulikult valmistuda, mõelda, mida ja kuidas sellega ette võtta, siis mõnuledes töö ära teha, võtta aega ka selle silumiseks, pärast kerge kahetsusega eemalduda ja taas molutama hakata.
Loominguliste erialade puhul on väike molutamine vältimatu. Teine lugu on kellast kellani kestva töö puhul, mis vahepääl molutamist ei võimalda. Siiski tuleb ka niisuguse töö tegijal võtta aega molutamiseks – enese laadimiseks, mõtlemiseks, elu nautimiseks – päeva ülejäävast osast. Ka range päevaplaani järgi elav inimene peab molutamiseks plaani sisse auke jätma, selleks isegi mõnest ahvatlevast tööpakkumisest ära öeldes. Võtame oma elu mõnuga ja molutame pisut, ütleb autor lõpetuseks.
TUUMA korraldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Eesti Rahvusringhääling koostöös Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.