
Nato hetkevormist, liitlassuhete tugevusest, aga ka probleemidest maailma kolletes ja riikidevahelistes suhetes räägiti kolm päeva Münchenis, 55. julgeolekukonverentsil.
06.02
Inglise kirjaniku G. K. Chestertoni (fotol; 1874-1936) üks kuulsamaid ja senini armastatud tegelasi on omamoodi veidrik, ent samas väga nutikas isa Brown, kelle hobiks igasugu kriminaalsete juhtumite lahendamine.
Sel nädalal kuulete kahest tema seiklusest:
"Leinaja Marne'i mõisast" ja "Näitleja ja tema alibi".
Eesti keelde on need tõlkinud Kersti Unt.
Jutustusi loeb Kalju Orro (pildil).
Raadioteater 2014.
Järjejutud on Vikerraadio eetris E-R kell 11.30 ja 22.30.
Raadioteatri koduleht.
NB! Tegemist on seriaalipõhise saatesarjaga, järelkuulatavaid saateid esitatakse järjestuses vanemad enne.
Kriminaaljutt või kirjandusklassika, reisikiri või memuaarid – järjejuttude hulgast leiab kirjandust igale maitsele. Aeg-ajalt toimub ka alles ilmuvate raamatute degusteerimine.
Ettelugejateks on tuntud Eesti näitlejad.
Režissöörid Tiina Vilu ja Pille-Riin Purje, helirežissöör Külliki Valdma, toimetaja Piret Pääsuke.
Järjejutt sündis koos Vikerraadioga aprillis 1967. RAMETO (raadio meelelahutussaadete toimetuse) initsiatiivil. Esimene järjejutt kõlas Vikerraadios 17.– 21. aprillil 1967, selleks oli saksa kirjaniku Günter Prodöhli „Lend saabumiseta”. Juttu luges Gunnar Kilgas, kuid kahjuks pole see salvestis säilinud. Meie heliarhiivis on alles kolmas järjejutt, mis eetrisse jõudis – tšehhi kirjaniku Karel Michali humoorikas, aga ka õpetuseiva sisaldav „Ballaad pööninguvaimust”.
Seda luges näitleja Heino Mandri, kes kuulus palju aastaid hinnatuimate ja ka populaarsemate raadioesinejate hulka.
Järjejutud on Vikerraadio eetris E-R kell 11.30 ja 22.30.
Raadioteatri koduleht.
Nato hetkevormist, liitlassuhete tugevusest, aga ka probleemidest maailma kolletes ja riikidevahelistes suhetes räägiti kolm päeva Münchenis, 55. julgeolekukonverentsil.