Sel aastal tuli kokkuvõte teha Mart Meriste tekstist "Saastamise olemus".
Võitjad:
Esimene auhind: Hindrek Lootus (võidutöö allpool).
Kaks teist auhinda: Aljona Karpuhhin ja Riina Kallas.
Kaks kolmandat auhinda: Kerttu Kaldoja ja Arlentin Laisaar.
Kolmas auhind ja parima kooliõpilase eriauhind: Liisa Tõns Rapla Riigigümnaasiumist.
Esimene auhind on 150 eurot, teine auhind 75 eurot ja kolmas auhind 50 eurot. Eriauhind on 60 eurot.
Võitjatega võetakse ühendust.
Avaldame võistluse 1. koha pälvinud Hindrek Lootuse kokkuvõtte:
Saastamine, üks tänapäeva suurimaid probleeme, on suuresti paratamatus. Kõik elusorganismid (sh inimene) tarbivad ressursse ning eritavad ümbritsevasse keskkonda oma elutegevuse iseendale kahjulikke produkte. Pikemaaegsem elutegevuse jätkumine on võimalik vaid juhul, kui ühtede liikide elutegevuse jäägid on teistele ressurssideks, ning vastupidi. Suletud süsteemide puhul saavad ressursid mingil hetkel otsa ja/või kuhjub saasteaineid nii palju, et see mõjub antud liigile hävitavalt. Avatud süsteemide puhul tarbivad ühed liigid teiste liikide jääkained ressursina ära ning eritavad omakorda jääkaineid, mis on ressursiks kolmandatele. Inimene on paraku nii äärmusliku keskkonnamõjuga liik, et saastet tekib liiga palju ning ressursid ei uuene piisavalt kiiresti, seega ähvardab meid ühtaegu ressursside ammendumine ning lämbumine omaenese saaste kätte. Inimesele on omane tarbida ka eluks mitte hädavajalikku, n-ö luksuskaupa, mistõttu inimtarbimine on suuresti ka kultuurinähtus. Saastamine on samas paratamatult teaduslik-tehnilise progressi kaasaanne – paljude tarkade inimeste geniaalse LOOMINGU kõrvalprodukt – mille üle võiks ja tuleks ka omamoodi uhkust tunda ehk seda n-ö "võluvaks" pidada. Teisalt on inimesele kui liigile eriomane ka kultuuri tarbimine, sealjuures on emotsioone pakkuvad kultuuriväärtused oluliselt väiksema keskkonnamõjuga, kui mis iganes muud kaubad või teenused. Seega peaksime objektiivselt hindama ja väärtustama ajaloolise inimarengu saavutusi, sh ka saastavaid, ent tarbimissoovi korral tarbima nüüd ja edaspidi eelkõige oluliselt vähem saastavat KULTUURI.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lõppenud on ka võistlus EHE EESTI, mille eesmärk on propageerida eestikeelseid ärinimesid. Võitjaid ja äramärgituid tutvustab ja räägib tabavamate eestikeelsete nimede lugusid zürii esimees Birute Klaas-Lang.
Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 21. oktoobril kell 15.05.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.