Lapsepõlve veetis ta väikeses Koonga külas Pärnumaal, kus nende 6-lapseline pere elas. Tollane Koonga 7. klassiline kool oli väike, aga tubli, esirinnas oldi nii pioneeritarkustes, matkamises kui ka muusikas – väikesel koolil oli oma puhkpilliorkester, kes käis koguni raadios esinemas.
Matemaatika vastu tundis Agu Ojasoo huvi juba algklassides, ehkki tollal tundus tema jaoks kõik liiga lihtne. Õpetaja Ojasoo on üritanud purustada müüti, et matemaatika on keeruline ja kuiv. Ta on veendunud, et iga lapse jaoks on see võimalik arusaadavaks ja huvitavaks teha. Ta toob näiteks elulisi ja mängulisi ülesandeid. Agu Ojasoo ei arva, et nutiseadmed tuleks lastel ära keelata.
Tund peab olema nii huvitav, et laps ei hakkagi seal telefoniga mängima.
Kas tavaelus läheb matemaatikat vaja? Läheb küll, näiteks käsitööd tehes, maja ehitades, aga ka muusikas. Siis ei juhtuks nii, nagu ta meediast kuulnud on, et ajakirjaniku arvates peaks poliitik elus 360- kraadise (!?) pöörde tegema või et polaarjoonel on päike seniidis.
Käesoleval aastal pälvis Agu Ojasoo oma töö eest Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 1. septembril kell 10.05.
Ööülikool. Lembit Peterson "Teater: illusioon ja/või tegelikkus"
Teater kui tunnetuse tee. Kas teatrit, mis on illusiooni loomine (mõnes ja mis mõttes?), saab käsitleda ka tõe tunnetuse vahendina? Ja kui, siis kuidas? Kui palju on mängus tõde ja kas tõde on mänguline? Kuidas mina tajun teatri ja elu loomingulist suhet (kuidas nad on suhtetoimes)?
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.