Eraldi tuleb ära märkida Tallinna 21. kooli väga head esinemist, kelle 8 osalejast jõudsid kaks auhindadele.
Esimese auhinna suurus on 150 eurot, teine auhind 75 eurot, kolmas auhind 40 eurot. Eriauhinnad on 50 eurot. Võitjatega võetakse ühendust.
Kokku võttis võistlusest osa 127 inimest. Kokkuvõetavaks tekstiks oli tänavu soomerootsi kirjaniku Emma Juslini auhinnatud essee, mis Postimehes kandis pealkirja „Mul on Eestisse lootusrikas usk“.
Avaldame võidukokkuvõtte kirjutanud Aljona Karpuhhini töö:
Emma, naastes Prantsusmaa reisilt Eestisse, leiab postkastist muude kirjade hulgast immigratsioonivastase pamfleti, mis tekitab temas kui Soome immigrandis, vähemusrahvuse esindajas ja kirjanikus nördimust sellise võõraviha retoorika mujalt Euroopast Eestisse levimise pärast. Ta tunneb, et probleem on põhjustatud vabaturumentaliteedist, mis soodustab kaastundetut olelusvõitlust, ja võimetustundest, kuna võim on muutunud varjatumaks, mille tagejärgedeks isoleeritustunne ja viha, mis eriti noori ajendab meeleheitlikele tegudele ja äärmusorganisatsioonidega liituma. Kuna probleem on liikunud globaalsele tasemele, siis ei saa sellega võidelda kohalikult. Emma arvates on ajalugu kordumas ning talle meenub lapsepõlves vanaemalt kuuldud lause: „Kui inimesed mõistsid, mis lahti on, oli juba liiga hilja.“, seostades sellega tänapäeva ja ajaloolised tragöödiad, näiteks tõmmates paralleele „juudiprobleemi“ ja „pagulaseprobleemi“ vahele. Ta loodab, et Eesti loob parema immigratsioonipoliitika õppides põhjamaade vigadest, laskmata võimust võtta suletud piire ja traditsioonilisi pereväärtusi propageerivatel parteidel, mida peab natsionalismi uueks tulemiseks. Siinkohal meenutab Emma Hannah Arendti 1943. aastal kirjutatud esseed pagulaseks olemise kohta, milles Arendt möönab, et õigus enesetapule on viimane inimvabaduse garantii. Essee mõtet peab Emma ajatuks. Ajaloolisest vaatepunktist on immigratsioon loomulik ning vaadates pamfletti puuhalgude vahel põlemas, mõtleb Emma, et alusväärtused ei peaks olema patriotistlikud, vaid humanistlikud ning ühtsustunne Euroopas hävis, kui hakati diskrimineerima nõrgemaid.
Töid hindasid Tiit Hennoste (žürii esimees), Martin Ehala, Külli Habicht ja Jüri Valge. Kokkuvõttevõistlus toimus tänavu viiendat korda.
Kokkuvõttevõistluse korraldasid EV Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Rahvusringhääling ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut koostöös Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.
Kuulake siit keelevõistlust kokkuvõtvat intervjuud Tiit Hennostega.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.