Sel aastal ilmub ka kasset-väljaanne Noored Autorid 1962. Noorteks autoriteks on Paul-Erik Rummo, Enn Vetemaa, Linda Ruud, Mats Traat ja Arvi Siig.
Sel aastal ilmub Surbritania raamatupoodidesse Anthony Burgess'i romaan "Kellavärgiga apelsin". Üheksa aastat hiljem teeb Stanley Kubrick selle raamatu põhjal ka filmi.
Mis seal raamatus siis toimub? Vastus on, et peamiselt igasugu jõhkraid asju. Raamatu peategelane on Alex, kes on ühe kamba liider. Kohe raamatu alguses kirjeldab ta oma gängi riideid selliselt: "Meie kõigi nelja riietus oli viimase moe kõrgusel, mis tollal tähendas musti üliliibuvaid trikoopükse, trikooharude vahel oli munatoos, nagu meie seda nimetasime, see pakkus kaitset ja oli otsekui firmamärk."
Ütlen siia vahele, et kui siin ütleb Alex, et trikoopüksid olid mustad, siis Kubricku filmis on püksid valged ja see muudab need tegelased klounilikemaks ja isegi perversseteks.
Kirjeldus jätkub: "Meil olid seljas pihtkuued ilma reväärideta, aga tohutute õlgadega. Ja veel, mu vennad, olid meil luuvalged suure sõlmega kaelasidemed, need nägid välja nagu klopitud kartulipuder, mille sees on kahvliga songitud. Meie juuksed olid üsna lühikesed ja jalas olid meil löömiseks metsikult hoorasood saapad."
Üsna kummaline välimus, päris skinheadid nad just välja ei näinud, aga sellele kambale mõeldes, tekib paratamatult küsimus, et kas Burgessi raamatust pole saanud innustust kõik need Suurbritannia jalgpallikambad.
Filmis on üks stseen, kus Alexi kamp tungib sisse majja, kus elab mees oma naisega. Majapidamine on väga uhke, isegi veidi naeruväärne, näiteks istub naine munakujulises toolis ja loeb raamatut, mees istub trükimasina taga. Ja korraga sajab see kamp sinna majja, hakkab laamendama, peksma nii meest kui naist, naine vägistatakse. Ja filmis näeb see mees, kes kirjutusmasina taga istub, väga Anthony Burgessi moodi välja. Ilmselt nii see mõeldud oligi. Sest Burgess on ise öelnud, et seda raamatut sundis teda kirjutama see, et Teise maailma sõja ajal üks purjus ameeriklastest kamp peksis Burgessi esimest abikaasat.
Lõpetuseks üks huvitav fakt Burgessi kohta. Aastal viiskümmend üheksa sai Burgess teada, et tal on ajukasvaja ja tal on elada jäänud aasta. Burgess hakkab palavikulise hooga kirjutama. Ja elab veel kolmkümmend neli aastat ja jõuab kirjutada viiskümmend raamatut, nende hulgas ka "Kellavärgiga apelsini".
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
Kultuuriloolane Raimo Raag: "Sõjapõgenik, kes tuleb Rootsi tühjade kätega, oma perega, purupaljas. Temast saab kirikuõpetaja, kes pärast Vene rüüstet ehitab kiriku üles, ostab trükikoja, ostab mõisa ja saab mitte ainult trükikoja omanikuks, vaid ka kirjastajaks ja siis veel kõrtsipidajaks - vaat see on elukunstnik!"
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.