Suuri muutusi seekord tabelis ei ole, 2015 on väga tugev luuleaasta ja esikümnesse murda pole enam niisama lihtne. Kes noorusest nõdrad ja vanadusest väetid, peavad julmas konkurentsiheitluses alla vanduma, ainsa debütandina mahub Billeneeve top kümnesse, veteranid paraku peavad medalitekõlina vanu ilusaid aegu meenutama.
(:)kivisildniku luuleraamatute edetabel:
1. Jürgen Rooste „Vana hiire laulud“ ja „Ideaalne abikaasa" 
2. Peeter Sauter "Pannkoogid üksinduses" 
3. Jaan Pehk „Kohtumine tervisega“ 
4. Jüri Kolk „Mee lakkumine ei ole meelakkumine“ 
5. Vahur Afanasjev "Tünsamäe tigu" 
6. Marko Mägi "Pealehakkamise küsimus" 
7. Mart Kangur "Kõrgusekartus"
8. Kärt Hellerma „Hümn pikale ninale"
9. Kalju Kruusa "Äädikkärbsed"
10. Billeneeve "Sügis nagu lõppev suhe"
(:)kivisildniku selgitused ikoonidele: modernism peksab segast Eesti asi kommunaalteema klassikaline ilu loodusteema morbiidne armastuse teema valuhell
lapselik katsetus
Mõni lause luule hindamise alustest. Kuulajatel on tekkinud küsimus, mis asi on kujund ja mis asi on kompositsioon. Need on poeesia põhiteemad ja nõuavad eraldi saatesarja.
Aga kujund selleks ongi, et informatsioonimassiive tihendada ja ma vastan kujundiga. Kujundiloome on nagu pinnal püsimine ujumise juures, kompositsioon on nagu veepinnal soovitud suunas liikumine, kompositsioon ilma kujundita on absurd ja kujund ilma kompositsioonita ei vii mitte kuskile.
Kes vajavad põhjalikku selgitust ohtrate näidetega, loevad kujundianalüüsi õpikut (:)õpetaja ütles ja peagi ilmub vastuseks kuulajate küsimusele luuleõpik pealkirjaga (:)see õige luuleõpik, ligi 300 lehekülge praktilist poeetikat.
Soovitan tutvuda ja ennast poeesia alustega kurssi viia või pimesi eksperdiga nõustuda, muid valikuid ei ole.
Neljanda saate luuleraamatud:
Merike Krämer
„Emale pai“ 
Merike Krämeri „Emale pai“ on lillepiltidega emale pühendatud kogu. Pilte võib silmanurgast ju vaadata.
Tekstinäide:
oh soe ja pehme lõunatuul
sa tule kaunil kevadkuul
võta kaasa linnuviisid
köida kaunid lillesiidid
sa tule tule inglitega koos
paita juukseid hõbeseid
las nad laulda emale
emale nii kallile
Tiina-Maria Steinberg
„Äratundmine“ 
Tiina-Maria Steinberg „Äratundmine“ on järjekordne masendav debüüt: Ikka kaunid kalliskivid koidukiirte valgel, hetked kui pärlid, mälestuste kuldsed jäljed, jne. Tüüpiline vääritimõistetud luule, ilusad sõnad ei ole see, millele panust teha, ei kanna ära.
Tekstinäide:
Sinu valgus on mu sees
Oled päike mu südames
Minu taevas ja mu maa
Oled õhk mida hingan ma
Minu meri ja mu maa
Oled kauneim muusika
Joanna Ellmann
„Sulgunud ruum“ 
Joanna Ellmann „Sulgunud ruum“ on midagi suupärast mugavuspoeesa fännidele ja Tartu hämarusejüngritele. Raamatuga on kaasas CD, kus autor üritab oma luuletusi lugeda, see koht, kus poetess peaaegu nutma hakkab, on muidugi lahe.
Tekstinäide:
Tuul vilistab.
Mälestused tulevad urgudest välja.
Raputavad mulla sulgedelt
ja lendavad pähe tagasi.
Nii leiadki end järsku hetkest,
kus surnud männid avavad silmad,
muutuvad inimesteks,
saavad kõndida.
On uuesti elus.
Raivo Varik
„Ülestähenduslikke täheülendusi“
Raivo Varik „Ülestähenduslikke täheülendusi“ on täiesti omaette klass harrastusluulet, see sureformaadiline, kõvakaaneline ja erinevate kunstnike piltidega raamat on kohati nii segane ja jabur. Autori sõgedus on omanäoline, loovust ei julge diagnoosida, aga hr Varik teeb isikupäraseid vigu ja seegi on juba suur saavutus. Kindlasti on seda raamatut huvitavam lugeda kui Ellmanni laadset mugavuspoeesiat või Krämeri taolist standardprimitivismi. Luuleelamust ei saa, aga meelelahutus on kindlustatud.
Tekstinäide:
Nüüd ma saan siin istuda
Kurjastki vaba
Vaikusesse vahtida
Lollid, kes loond taba
Kõik mul lõpuks sängis
Kepsu lööb meel
Läksid labad ängid
Ei näe teisi teel
Armas hetk - see maa
Ja see keel
Armsam see ülejäänd -
Armsamgi veel
Vihanud pole sind ma -
Ja ka miks
Vihates kell öösel
Ei löö tiks - tiks
Peep Ilmet
„Linnumeeli“ 
Linnupiltidega raamat lindudest. Võimalik, et see on lasteraamat, aga lasteluule letis ta ei olnud, ikka luuleraamatute hulgas, ja ma olen kaugel sellest, et lasteluulele võiks teha hinnaalandust. Halb lasteluule on sadu tuhandeid inimesi luule vastu vaktsineerinud ja ma pean seda inimsusevastaseks kuritööks.
„Linnumeeli“ on nõrk käsitöö, kuskilt tuli mõte või tellimus kirjutada lindudest, kuidagi ta kirjutatud sai, aga lugeda ei soovita, linnumäärajad on see, mida linnuhuvilisel on tarvis.
Tekstinäide:
Pöialpoiss
Suurejooneline kuusik
paistab nii pime
Tibatillukene muusik
laulab kui ime
Tumeroheline kuusik
Seisab nii vakka
Kullakillu mütsis muusik
Laulmast ei lakka
Ülev Valder
„Vaimustuserõdud“
Ülev Valderi „Vaimustuserõdud“ on eriti viljaka tantristliku autori jumal ise seda teab, mitmes raamat. Tubli tükk B-luulet, prohvet Anol polegi enam ammu midagi ilmutanud ja ega loodus ei salli tühja kohta. Friigivärk, kohati koomiline, aga pühalikult ropp. Kodanikud tantristid ja muud harrastusseksualistid, peske käed puhtaks, tõmmake kardinad ette ja kasige lugema.
Tekstinäide:
JUMMAL, JUMMAL!...
500-leheküljelisest ingliskeelsest tantra raamatust
leidsin enda jaoks vaid ühe uue psühhotehnika,
aga see-eest ka tõesti ilusa ja vägeva:
naine kujustab oma tuppe
emakasuudme ette väikese jumalanna,
mees sugutiotsa jumala
ja kui nad siis jab-jum asendis liituvad,
suruvad nad ka jumala ja jumalanna rituaalsesse ühtesse,
need kirgastuvad, hakkavad suureneme,
suurenevad mehe ja naise kehapiirideni…
Papa Janson
„Sõnaviisi“ 
Papa Janson „Sõnaviisi“ on Pärnu kirjandusürituste hinge Papa laulusõnade ja luuletuste raamat, teine omasuguste reas. Üks kobedamaid Hea Teo kirjastuse väljaandeid, üldjuhul selle talli poeedid luuletusega valmis ei saa, aga Papal on siiski mitmeid õnnestumisi. Papa raamatu vahel võiks kohe päris kindlasti CD olla, erinevalt Ellmanni ägamisest oleks särtsu ja üldse.
Tekstinäide:
oleme sidesõnad
pärissõnade vahel
ootame loodame et
äkki läheb seekord
teistmoodi ja
me muutume
kellegi näpuvea pärast
pärissõnadeks
ahjaa
kirjavahemärgid
soovivad saada
sidesõnadeks
koma ütles
Mats Traat
„Alalütlev“
Mats Traat „Alalütlev“ on vanameistri kogus tuntud headuses. Traadi hilisluulet on nii kritiseeritud kui ka nomineeritud, vahel on seda teinud ka arukad inimesed, ent allakirjutanu oleks kirjastajana taolise käsikirja peale kiire ütlema, et vabandage väga, probleemid on tõsised, aga ma ei oska aidata. Süda on ju Traadil õiges kohas, teemad on nii, nagu peab, mälestused on normaalsed, aga neetud lugu, luuletused on lõpetamata, peaaegu kõik. Keel on kange, kujundiga on mure ja vaev.
Tekstinäide:
ÖÖLISED
Tulin kolmanda trolliga
Puskini väljakult nägin
keskealine mees ja naine
kaks tihedalt liibunud
paberilehte
päevatõusul
näod õnnerauged tänulikud
Rustaveli puiesteel
palju öeldud ütlemata
salapära võlus
katust peavarju
leidmata
teineteise
kaenlas
suveöö möödunud pingil
Rustaveli puiesteel
Inderk Hirve
„Kassitoome“
Inderk Hirve „Kassitoome“ on kaalukas vastuväide neile, kes raiuvad nagu rauda, et hiline Hirv ei kõlba lugeda, „Kassitoome“ kõlbab väga hästi lugeda. Hirvel on olnud raskeid aegu, liblikapiltidega raamatuid on tehtud ja mida kõike veel, aga see on nüüd minevik.
Hirv on leidnud tasakaalu, skemaatiliste lühivormide asemel on luuletuse mõõtu ja kaalu asju, neid ei ole ülemäära palju, aga sideaine tugevate tekstide vahel ei karju hamba all. Ehkki vahepeal kippus lootus juba kaduma, läheb see raamat esikümne lähedale. Eks ikka vahel pilved kiirgavad sissepoole nähtamatut valgust.
Tekstinäide:
+
Suur üksik kuu
vastu tumedat taevast
ja puud üksikud puud
vastu tumedat taevast
ja üks mees kulunud mantlis
vastu tumedat taevast
+
Kui ma enam
su lobisemist välja ei kannata
ütled sa naerdes:
alguses oli Sõna
+
Ära jää magama
pea mineviku poole
Jüri Kolk
„Mee lakkumine ei ole meelakkumine“
Jüri Kolk „Mee lakkumine ei ole meelakkumine“ on tubli tükk. Kui te ei ole varem Jüri Kolgi nime kuulnud, siis jätke meelde, tegemist on hirmuäratava poeetilise jõuga, väga tehnilise ja samas väga lugejasõbraliku autoriga. Uskumatu, aga nii see on.
Tehnikud tahavad tavaliselt lugeja ära tappa ja enne seda pikalt piinata. Kolk on aga suur humanist, teda on lausa rõõm lugeda. Viimasel ajal on Kolk hakanud eesti proosat mülkast välja vedama, eks see ole andeka inimese needus - kõik mis kätte võtab, see ka õnnestub. Kahju et meil siin "Luuleatlases" ei ole aega Kolgi luuletusi juppideks lahti võtta ja ära seletada, saakime poeetilise mootori ehituse endale selgeks.
„Mee lakkumine ei ole meelakkumine“ on raamat, kus üks õpikunäide järgneb teisele: kuidas alustada, kuidas teemat arendada, kuidas kujund välja vedada – klassika, ajatu klassika.
Ma nüüd kordan mõned korrad Jüri Kolk, Jüri Kolk, Jüri Kolk. See nimi tuleb meelde jätta! Kui te pole kunagi varem luulet lugenud, siis on õige aeg alustada ja miks mitte alustada suurepärasest.
Tekstinäited:
OLEME SÜGAVALT MURES ARENGUTE PÄRAST (VÄIKE-MAANJA VANASÕNA) kasakad kirjutavad tsaarile, oleme sügavalt mures arengute pärast, talupojad kirjutavad tsaarile, oleme sügavalt mures arengute pärast - nelikümmend kirjutab Pravdale, oleme sügavalt mures arengute pärast - vangivalvurid kirjutavad Tambovi hundile, oleme sügavalt mures arengute pärast - Paulus kirjutab korintlastele - olen sügavalt mures arengute pärast - Puškin kirjutab Tšaadajevile, olen sügavalt mures arengute pärast - Jessenin kirjutab emale, olen sügavalt mures arengute pärast - Muhv kirjutab endale, olen sügavalt mures arengute pärast
LIHTNE TÄHELEPANEK kui oled liberaal ja firmaomanik
või näiteks hoopis sotsiaaldemokraat ja samal ajal ka ametiühingutegelane
või oled juhtumisi naine ja lisaks sellele ka feminist
kui sa londi umbe tõmbad kõlab su räuskamine nagu kõigil teistelgi
TALVERÕÕMUD
aastaringselt naudin talverõõme
iga päev uni talve väikene vend
MAAILMA KÕIGE TARGEM MEES
kui kõik oleksid lugupidavalt vait
siis Maailma Kõige Targem Mees
ütleks ainult ühe ropu sõna
RIKKAID EI MÕISTETA
rikkaid ei mõisteta
imeda töörahva verd
pole mingil juhul meelakkumine
OMA SUUREMEELSUSES
oma suuremeelsuses annan sellele talvele sada päeva
ja kui ta ennast selle aja jooksul tõestada ei suuda
siis peab tagasi astuma
Lõpulugu
Tänane lugu on tore selle poolest, et esitaja on proosakirjanik, fantast, meie ulmekirjanduse kiivalt hoitud saladus Maniakkide Tänav. See on autorinimi, mitte raamatu nimi. Maniakkide Tänav on tõusnud ulmekirjanduse tippu ja mitte Hargla järele, vaid kõrvale. Väga soovitan, just ilmus „Saladusliku tsaari“ 3. köide, koos Metsavanaga kirjutatud „Kettmõõgaga mõõdetud maa“, aga kellel lugemata, haaraku „Mehitamata inimeste“ järele. Artist Mant, kodanikunimi teadmata, kirjanikunimi Maniakkide Tänav esitab Krafinna tekstile loodud teose „Vanaemale“. Teeme siin ära selle töö, mis teose „Emale“ autoril täielikult ebaõnnestus.
Mant "Vanaemale"
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.