Eestis oli sõna vald kasutusel juba muinasajal ja tähendas ilmselt vägivaldselt kehtestatud võimu või mingi autoriteedi mõjupiirkonda. 17. sajandil hakati vallaks nimetama ühe valla juurde kuuluvaid sunnismaiste talupoegade majapidamisi ehk ühe mõisa võimkonda, inimesi ja maid. 1866. aasta vallareformiga said vallad mõisast sõltumatuks, talupojad said ise endale vallavalitsuse (volikogu) valida. Vallamajade arenguloos ongi olulisem periood 19.sajandi lõpp: aastad 1866 ja 1890, kui vallad välja kujunesid ja ehitati spetsiaalsed kohtumajad-vallamajad. Vald sai olulisimaks haldusüksuseks Eestis seoses Eesti Vabariigi asutamisega 1918. aastal. Missugused olid need majad, kus vallavalitsus ja vallavolikogu koos käisid, kus tegutsesid ja töötasid vallavanemad, vallakirjutajad ja teised olulised ametimehed, sellest räägib Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving. Missugune on kõige kuulsam, kõige suurem, kõige kallim, kõige pisem, kõige ääremaisem, kõige kuulsama vallavanemaga vallamaja Eestis?
Fotol Suure-Kõpu vallamaja 1920. a (EFA)
KUULA LISAKS
1981.aastal eetris olnud Lembit Lauri saade. Kauaaegne Tallinna Keskraamatukogu direktor Aleksander Sibul meenutab lapsepõlve, valla- ja kihelkonnakooli 19. sajandil; Hugo Treffneri Gümnaasiumit; kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees, Vaatleja, Tallinna raamatukogu avamist 1907.a ja algusaastatest.
Kuula siit
Sõnaseletusi saate juurde:
Magasiait(magasin)
Viljatagavara hoidmiseks ehitatud hoone, tavaliselt, eriti hilisemal ajal, kivihoone, kuhu iga talu pidi andma teatud osa saagist hoiule, mida siis näiteks ikalduse aastal jagati laiali leivaviljaks või seemneviljaks. Alguses oli magasiait mõisa juures, aga hiljem hakati neid ehitama ka vallamaadele. Hanno Talving: " Magasiaita võib pidada omamoodi põllumajanduslikuks pangaks."
Kohtukull. 
Foto: Hanno Talvingu erakogust. Kohtukull oli kohtulaual, üks neid ajaloos reaalsena olmasolnud asju, mis tänapäeva mõistena kaasa on tulnud. See oli puust või metallist, nikerdatud või treitud 3 küljega tahukas, tsaar Peeter I kolme ukaasiga, igal küljel üks, riigivõimu sümbol riigikull kõige otsas. Kohut mõisteti keisri nimel. Hanno Talving jutustas loo Saaremaalt: "Kui kohtupäev hakkas tulema, selgus, et kohtukull oli korrast ära. Laenati naabervallast uus. Aga kohtualune juhtus olema vigurvänt ja kui kohus küsis, miks ta valet tunnistab, vastas kohtualune : " Kohtukull ju ka vale!"."
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.