Eesti riigi esimene ja auväärseim riiklik autasu Vabaduse Rist asutati valitsuse otsusega esimesel iseseisvuspäeval 24. veebruaril 1919.aastal. Vabaduse Risti annetati aastatel 1919–1925 kokku 3132 kavalerile.
Viljandi muuseumi direktor ajaloolane Jaak Pihlak räägib, kellele ja mille eest VR annetati, aga ka nendest, kes autasu vastu ei võtnud. Vabadusristil on kolm liiki: sõjateenete eest, isikliku vapruse eest ja tsiviilteenete eest. Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks.
Pärast Vabadussõda asuti koguma andmeid ordeni saanute kohta ja 1935. aastal ilmus teos "Eesti Vabadusristi kavalerid". See kajastas vaid Eesti kodanikest ordenikandjaid ja neistki paljude kohta teave puudus. Okupatsiooni ajal ei olnud võimalik selgitada Vabaduse Risti kavaleride saatuselugu. Pärast Eesti taasiseseisvumist on Mati Straussi, Jaak Pihlaku ja Ain Krillo koostatuna ilmunud kaks registrit Eesti kodanikest teenetemärgi omanike kohta. Ometi on veel kavalere, kelle kohta andmed on puudulikud . Teadmata saatusega Vabaduse Risti kavaleride nimekiri Viljandi muuseumi kodulehel. Vaata siit
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.