1558. aasta järel, kui Venemaa suure osa Liivimaast vallutas, sai Tartust üks uue võimu olulisemaid administratiivseid keskusi. Linn kujunes ka oluliseks õigeusu kiriku keskuseks. Tartu jääb Vene võimu alla kuni 1582. aastani. Kuidas tsaar Ivan IV Tartus oma võimu kindlustas? Küüditamistest: keda, miks ja kuhu küüditati, mis küüditatutest sai? Kes Tartus sõja ajal elasid ja tegutsesid ja missugusena jäeti Tartu linn rootslastele? Saates esineb Tartu Ülikooli professor Anti Selart (pildil)
. Anti Selart on ka palju vaidlusi tekitanud koguteose "Eesti Ajalugu II" koostaja ja toimetaja. Saate lõpuminutid pühendamegi sellele teosele ja enim kõlanud küsimustele: kas Liivimaa ristisõdade (või Balti- või Läänemere ristisõdade) raames peetud eestlaste võitlusi saaks nimetada vabadusvõitluseks ja kas rahvusliku ideoloogia asemel ei paku raamatu autorid Euroopa ideoloogiat?
Sidussaade:
* Õigeusust Liivimaal ja Venemaal. Miks alustas tsaar Ivan IV sõda Vana-Liivimaa vastu? Kas Liivi sõda oli hoopis ususõda? Anti Selart räägib veel eestlaste kokkupuutest õigeusuga enne Liivi sõda. Kas legendile, kuidas Püha Tartu Isidor õigeusu tulise kaitsmise eest koos usukaaslastega 1472. aastal Emajõkke uputati, on tõendusi? Kuula ja loe siit:
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.