Arheoloog Ain Mäesalu: “Maailma erinevates muuseumites leidub küll kokku umbes paarkümmend nii rauast sepistatud kui ka pronksist valatud üsna algelist püssi, aga valdav osa neist on saadud juhuleidudena ja seega väga raskesti dateeritavad. Tavaliselt paigutatakse nimetatud tulirelvi oletamisi 14. sajandi lõppu – 15. sajandi esimesse veerandisse. 16.sajandiks olid tulirelvadest saanud kõige olulisemad relvad ja sellel aastasajal tekkisid ka püstolid. Miks oli sõjameestel vaja püstolit ja missugune leiutis tegi püstoli sünni võimaluikuks?
LISAMATERJAL:
Pildid:Leonardo da Vinci käsikirjas olevast rataslukust ja ühest 16. sajandi püstolist. Samuti sellest, kuidas ratsanik üritab juba 15. sajandi keskpaiku tulirelva kasutada.
Priit Pedajas esitas 1973. aastal suurtükitornis Kiek in de Kök Marie Underi allaadi “Rändav järv” . Siit leiate allaadi sõnad.
Kuula veel Ain Mäesalu saateid:
Relvad. OdaRelvad. MõõkOtepää püssOtepää püss II
Eesti lugu. Brocmanniana
Kultuuriloolane Raimo Raag: "Sõjapõgenik, kes tuleb Rootsi tühjade kätega, oma perega, purupaljas. Temast saab kirikuõpetaja, kes pärast Vene rüüstet ehitab kiriku üles, ostab trükikoja, ostab mõisa ja saab mitte ainult trükikoja omanikuks, vaid ka kirjastajaks ja siis veel kõrtsipidajaks - vaat see on elukunstnik!"
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.