Keeleteadlane Kristiina Ross (pildil) räägib esimestest eestikeelsetest käsikirjadest ja trükitud raamatutest. On oletatud, et juba 1517.aastal laskis piiskop Kievel trükkida eestikeelse katekismuse. Kullamaa käsikirja kohta on teada, et seal kirjas olnud 3 palvet: meieisapalve, maarjapalve ja usutunnistus, on vanimad tänini säilinud eestikeelsed tekstid. 1535. aastal trükiti Wanradt-Koelli katekismus ehk Oleviste kiriku õpetaja Simon Wanradti koostatud saksakeelne luterlik katekismus, mille eestikeelse paralleelteksti oli tõlkinud Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koell.
Esimese teadaoleva katse piiblit tõlkida tegi 1540. aastate lõpus eesti soost koolipoiss Hans Susi. 1585. aastal ilmusid nii eesti- kui ka lätikeelsed katoliiklikud katekismused. 17. sajandil ilmus trükis ka juhendeid lõunaeestikeelsete jutluste pidamiseks, esimene neist Agenda Parva on ka tänini säilinud ning seda loetakse vanimaks teadaolevaks lõunaeestikeelseks trükiseks. Georg Mülleri jutlused (1600) on oma aja kõige mahukamad eestikeelsed tekstid, mille põhjal saab juba teha järeldusi toonase põhjaeesti keele kohta.
EESTI LUGU SOOVITAB
* Inna Põltsami artikkel ajakirjas Tuna: "Eesti raamatu ajaloo algus: kas luterliku või katoliku kirjasõnaga." Loe siit
Kristiina Rossi ja Sven–Erik Soosaare artikkel "Eesti vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemisest: veel kord ristimisest". Siin
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.