Vabadussõja ajal sõdisid eestlased ka vastaspoolel ehk Punaarmees. Eestlasi sõdis ka Vene valgetes vägedes Vene kodusõja rinnetel. Venemaal elavaid eestlasi mobiliseeriti kodusõja ajal erinevatesse Vene valgetesse armeedesse, nagu ka Punaarmeesse, samuti astusid nad nendesse armeedesse vabatahtlikult. Valgetes armeedes eestlastest eraldi väeosi ei moodustatud, Punaarmee koosseisus olid ka eesti punased väeosad, mis vähemalt esialgu koosnesid tõepoolest enamuses eestlastest. Eestlasi teenis Punaarmees ka väljaspool neid eesti punakütiväeosi. Ja jälle: nii mobiliseerituna kui ka vabatahtlikult. Reigo Rosenthal (pildil) ütleb saates :"1918. aasta novembris soovisid Nõukogude Venemaa juhtkond ning Eesti kommunistid Eestisse tungides sellest sõjakäigust jätta muljet kui kodusõjast, mistõttu kõik eesti punakütiväeosad koondati Eesti rindele, et kasutada neid siin pealetungiks. Niisiis tungisid eesti punakütid ühes Punaarmeega Vabadussõja alguses Eestisse."
Kui Vabadussõda lõppes, siis eestlaste lahingud Vene kodusõja rinnetel punaste ja valgete poolel, jätkusid.
EESTI LUGU SOOVITAB
Loe Mati Kröönströmi raamatut "Kaptenite ja leitnantide sõda". Loe raamatut "Eesti sõjaväe juhtkond Vabadussõjas 1918-1920" See raamat räägib sõjaväe juhtkonnast Eesti Vabadussõjas. Kes olid värske vabariigi eest sõtta läinud ohvitserid? Milline oli nende taust, erinevate väeliikide probleemid või näiteks suhted sõduritega? Kes juhtisid vastaste vägesid? Raamat heidab valgust mitmetele Eesti Vabadussõja seni vähe uuritud küsimustele. Ajaloodoktor Mati Kröönströmi raamatus on juttu ka sellest, kuidas Eesti ohvitserid sattusid Vene kodusõtta.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.