Samas on katoliku kirik Anti Selarti sõnul alates 13. sajandist kogu aeg püüelnud kirikute ühendamise poole.
Nn Bresti uniooni 16. sajandil, mis osalt õnnestus, osalt mitte, on "õigeusu ja siitkaudu ka vene traditsioonis alati nähtud katoliikliku agressioonina õigeusumaailma vastu. Uniaadikirikut on taga kiusatud nii Vene tsaaririigis kui ka Nõukogude Liidus."
Missugused olid katoliikliku Euroopa ja õigeuskliku Vana-Vene riigi suhted ja kas need on mõjutanud Venemaa suhtumist katoliku kirikusse?
Mida Vana-Vene riik endast kujutas? Kuidas mõjutas Euroopa ja Vana-Vene riigi suhteid ristiusu vastuvõtmine Vana-Vene riigis 988. aastal? Kas või kuidas on tolleaegsed Vana-Vene ja Euroopa suhted mõjutanud edaspidiseid sündmusi ja hoiakuid kuni tänase päevani välja? Miks Venemaa ei võta vastu Vatikani rahuvahendamist? Räägib TÜ professor Anti Selart.
"Ja kuna ka tänapäeval on Uniaadikirikul eriti Lääne-Ukrainas väga oluline ühiskondlik roll, siis siit tuleneb ka ( Vene poole - toim.) selge arusaam, et paavst ja katoliku kirik on vaenlased, nende eesmärk õigeusumaailma lõhkuda," ütles Selart saates.

Varamust:
Eesti lugu. Suhted idanaabriga 13. sajandil.
Saate autor on Piret Kriivan, helirežissöör Vivika Ludvig.
Saade on eetris pühapäeviti kell 13.05.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.