Dokumentaalkuuldemängu autor Janek Murd: ""Minu Narva-Jõesuud" on 14-osaline ekskursioon läbi isiklike ja teiste ennekuulmatute lugude. Vaade Narva-Jõesuule läbi mitme silmapaari ja mõne aastakümne.
"Sündmused ja tegevused algavad 1984. aastal, kui ma kolin oma perega elama Narva-Jõesuusse. Korra käivad lood ära 60ndates ja jõuavad lõpuks 90ndate keskpaika, hõlmates seeläbi nii Nõukogude korra ajal juhtunut kui ka värske, uuesti sündinud vabariigi algusaastaid.
Siin on kõike. See on film ilma pildita. See on elu, mis oma dokumentaalsuses võib olla palju suurem kui mõni lavastatud film. Need lood on unikaalsed, aga oma universaalsuses võivad need kõnetada meid kõiki," tutvustas Murd.
Dokumetaalkuuldemäng "Minu Narva-Jõesuud" kõlas esmakordselt Tartu Uue Teatri kobaretendusel "Hungerburg 2024" ning Vikerraadios jõuludel 2024. Dokumentaalkuuldemängu saab Vikerraadiost uuesti kuulata 1. mail 2025 kell 14.05-17.05.
Kõik osad on järelkuulatavad Vikerraadio kodulehel, Jupiteris ja Eesti Raadio äpis.
Dokumentaalkuuldemängu autor, toimetaja, helikujundaja, originaalmuusika helilooja, monteerija, intervjueerija, kunstiline kujundaja ja produtsent on Janek Murd.
1. mail kell 14.05 kuulete esimest nelja osa:
01 Sissevise
On aasta 1984. Minu isa, Kohtla-Järve KEKi direktor Raivo Murd valitakse kolhoosidevahelise sanatooriumi Narva-Jõesuu juhatajaks. See tähendab otsust kogu perele.
Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu vahemaa on u 60 kilomeetrit, aga nagu sügisel selgub, on nende kahe koha mentaalne kaugus palju suurem, sellega on raske harjuda ja on hetki, kus see teeb tuska.
Aga kõigepealt on ilus suvi ja ma olen sellest õndsas teadmatuses. Uus kodukoht lummab mind – milline rand ja meri, fantastiline männimets. Hooned on oma näo ja looga, pole üheülbalised nagu seal, kust tulen. Oleme perega seni elanud tavalistes paneelmaja korterites, aga nüüd pakutakse oma maja 200 meetrit merest ja, mis peamine, mul on nüüd oma tuba!
02 Sanatoorium
Alguses oli puhkus, siis tulid raviprotseduurid. Teistest liiduvabariikidest tulnud puhkajad asendati Eesti põllumeestega. Puhkekodu muutus sanatooriumiks. Seda reformi vedas uus peaarst Lembit Veeber, kes tuli Tartust. Haapsalust tuli doktor Olli Toomik, aga enne neid oli juba kohal arst-stomatoloog Elga Lepajõe. Kõik nad saavad selles osas sõna ja räägivad, kuidas käis ravi, toimis süsteem ja kuidas nad sügaval Nõukogude ajal hoidsid eesti keelt ja tugevas vähemuses olnud eestlaskonda.
03 Dieet nr 5
Doktor Olli Toomik, kes täna on 86-aastane, hoolis patsientide tervisest ja viis "Dieet nr 5" põllumeeste sanatooriumisse sisse. Kuula, miks.
04 Piiritsoon – arst suuskadel
Narva-Jõesuu, mis paiknes Nõukogude Liidu läänepiiril, kuulus piiritsooni ja oli rangelt piirivalve kontrolli all. Piiritsoonis kontrolliti ja piirati inimeste liikumist, et takistada läände põgenemist. Samuti kaitsti seda ala ebatõenäolise, ent siiski võimaliku sissetungi eest välisvaenlaste poolt.
Ükskord talvel asus arst Elga Lepajõe suuskadel teele, koos medõega, et aidata abivajajat. Aga ta peatati poolel teel. Selle loo korjas omal ajal üles Madis Tuuder. Täna räägib ta sellest ka meile.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.