Hiljuti Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös valminud uuring jõudis järeldusele, et Eestis toodetavast biometaanist ei piisa, et täita 2040 CO2 heite vaba elektritootmise eesmärki.
Elektritööstuse liit, mis teiste ettevõtete seas esindab ka näiteks Eesti Energia huve, kirjutab energiamajanduse arengukava 2035 eelnõule saadetud tagasisides: "Taastuvate gaaside kasutamist nähakse ette nii elektri tootmises, transpordis, tööstuses kui ka põllumajanduses. Täiesti arusaamatu on, kust kohast on kavas kõikide nende kasutusalade jaoks vajalikus koguses taastuvgaasi hankida."
Otsime vastuseid, kui stuudios on kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, Infortari tegevjuht Martti Talgre, kes on samas ka Infortari ja Alexela ühisettevõtte Eesti Biogaas juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor ja jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht professor Alar Konist, Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik ja raadiotoimetaja Arp Müller.
Kajalood. Birute Klaas-Lang: eesti keel on eestlase identiteedi tugisammas
"Eesti keel on eestlase identiteedi üks tugisambaid," ütleb keeleprofessor Birute Klaas-Lang. Teaduste Akadeemias uurija-professoriks valituna uurib ta vene kodukeelega laste ja nende vanemate eestikeelse õppega kohanemise suutlikkust.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.