Hiljuti Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös valminud uuring jõudis järeldusele, et Eestis toodetavast biometaanist ei piisa, et täita 2040 CO2 heite vaba elektritootmise eesmärki.
Elektritööstuse liit, mis teiste ettevõtete seas esindab ka näiteks Eesti Energia huve, kirjutab energiamajanduse arengukava 2035 eelnõule saadetud tagasisides: "Taastuvate gaaside kasutamist nähakse ette nii elektri tootmises, transpordis, tööstuses kui ka põllumajanduses. Täiesti arusaamatu on, kust kohast on kavas kõikide nende kasutusalade jaoks vajalikus koguses taastuvgaasi hankida."
Otsime vastuseid, kui stuudios on kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, Infortari tegevjuht Martti Talgre, kes on samas ka Infortari ja Alexela ühisettevõtte Eesti Biogaas juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor ja jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht professor Alar Konist, Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik ja raadiotoimetaja Arp Müller.
Kajalood. Aleksandra Murre: Kadrioru kunstimuuseum on osa suurest kunstiajaloost
Barokiajastu vastandlikud põhimõtted carpe diem ja memento mori – mõtle surmast, aga võta tänasest päevast viimast – on eriti aktuaalsed praegu, kui inimesed kiirustavad, et haarata kõike, mida maailm pakub, sest homne päev võib jääda viimaseks. Sellise paralleeli tõmbab Kadrioru kunstimuuseumi direktriss Aleksandra Murre.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.