Ukrainas käiva sõja taustal on küsimusi tekitanud Vene-vastaste sanktsioonide efektiivsus ja nördimust tekitanud nendest mööda hiilimine. Vaatlen ühte näitest selles vallas.
Põhimõtteliselt võiks öelda, et tegemist on Hiinaga, kuid täpsemalt on tegu ühe selle osaga, nimelt Hongkongiga. Aluseks on mul Hongkongi vabaduse komitee fondi sellesuvine raport. Eks neid sanktsioonide rikkujaid ongi vaja võimalikult palju tuvastada ja kasvõi ükshaaval vastutusele võtta. See ei pruugi sanktsioonide režiimi päästa, kuid iga tilk uuristab kivi.
Kuni Briti koloonia staatusest vabanemiseni ja ka pärast seda oli Hongkong tuntud rahvusvahelise rahanduskeskusena. Brittide lahkumisel oli lootus, et nii asi jääbki, kuid Hiina hakkas sealset olukorda üha enam kontrolli alla võtma ja praegu on juba raske rääkida Hongkongist kui demokraatiasaarekesest. Nüüdseks on see muutunud Venemaale, Iraani ja Põhja-Koreasse raha ning piirangute alla kuuluva tehnoloogia tarnimise või selle soodustamise keskuseks.
Kuigi märkisin kolme sihtriiki, piirdun näidetega enamjaolt Venemaa-vastastest piirangutest mööda hiilimise kohta.
Iraanist vaid nii palju, et Hongkongil on keskne koht Iraanile drooni- ja raketikomponentide toimetamisel. Iraan omakorda paneb neist kokku relvad ja tarnib neid nii Venemaale kui ka sõltlastele Lähis-Idas. Põhja-Korea puhul on Hongkong ebaseadusliku kaubanduse keskuseks nafta ja loodusvarade ekspordil ning impordil.
Ametlikult väidab Hongkong end järgivat ainult ÜRO sanktsioone, kuna lääne piirangutel ei olevat nende ühepoolse iseloomu tõttu linnas juriidilist alust. Ka ÜRO sanktsioone täidab Hongkong ainult kaudselt. Kohalike seaduste kohaselt peab ta seda tegema vaid juhul, kui on saanud selleks juhise Hiina välisministeeriumilt.
Sanktsioonidest kõrvale hiilimine on Hongkongis küll kriminaalkuritegu ja võib kaasa tuua suure rahatrahvi või vanglakaristuse. See on siis teoorias, kuid praktika elab teatavasti oma elu. Sealsete pankade kohta peab küll kiituseks tunnistama, et nad püüavad vabatahtlikult ja omal käel USA sanktsioonide tõttu piirangutest kinni pidada. Lihtsalt terve mõistus soovitab seda, kuna kardetakse teiseseid sanktsioone. Mis omakorda näitab ka nende kehtestamise vajalikkust.
Nüüd Venemaast. 2022. aastal Ukraina vastu täieulatusliku sõja vallandamise järel kahanes Vene import läänest märkimisväärselt, aga Hiinast, Valgevenest, Türgist, Kasahstanist, Armeeniast ja Usbekistanist import hoopis kasvas. Kui statistikat vaadata, siis näiteks pooljuhtseadmetest tuli 75 protsenti Vene impordist 2022. aastal Hongkongist või mandri-Hiinast. Eelmise aastaga võrreldes oli kasv rohkem kui kümnekordne.
Juba enne suurt agressiooni kasutas Vene sõjatööstus usinalt Hongkongi tehingute salajasuse õhkkonda ja liberaalset seadustikku. Muide, Wagneri palgasõdurite rühmitus loodi juriidiliselt algselt aastal 2012 just Hongkongis. Tollal küll Slaavi korpuse nime all. Wagneriks muutus see aasta hiljem.
Vene import Hongkongist hakkas kasvama alates maist 2022. Aasta lõpuks oli selle maht juba 62 protsenti suurem kui enne agressiooni. Möödunud aasta lõpul avaldatud uuringu kohaselt liikus 2023. aasta esimesel poolel Hongkongist Venemaale umbes 61 000 saadetist USA ja Euroopa Liidu maades toodetud pooljuhtseadmeid. Neid tarniti kokku 500-le Vene firmale, rohkem kui ükskõik kuhu mujale maailmas.
Näitena selle tegevuse osalistest toob jutuks olev raport Hongkongi firma Pixel Devices, mille algne juht oli linnas elanud Vene kodanik Kirill Nosov. Raporti kirjutamise ajal oli firma juht üks Kataloonias elav hispaanlane, kes väitis end mitte teadvat, mis kaupa tema firma kuhugi tarnis. Pixeli peakorteri aadressilt leidsid ajakirjanikud väikese toakese, mis oli maast laeni täis pappkarpe ja kus ei töötanud ühtegi inimest.
Hongkongi firma Analog Devices tarnis aga tollidokumentide kohaselt Venemaa kahele sanktsioonide alusele ettevõttele 13 000 mikrokiipi. Teiselt sarnaselt firmalt said Vene importijad 17 000 kiipi. Ainuüksi möödunud aasta viimase nelja kuuga olla Vene ostjad saanud Hongkongi tarnijatelt kaupa ligi kahe miljardi dollari väärtuses. Tarnetes osales 206 Hongkongi firmat ja tooted pärinesid 131 erinevalt lääne tootjalt, nende seas Texas Instruments, Apple, Intel, kui piirduda tuntumatega.
Kena näide on puusöe ja väetiste ekspordi firma Piraclinos, mille eksport Venemaale koosnes paraku valdavalt miljonitest mikrokiipidest. Mingit puusütt ega väetisi firma eksport ei sisaldanud.
Mullune aruanne näitas, et firma direktor oli keegi Katerina Hadjikyriacou, omanik Svilen Spasov ja mõlema aadress paiknes Küprosel. See keerulise nimega Katerina oli muide direktor 176 firmas Hongkongis. Ehk ilmselt ei teadnud ta üldse, millega üks või teine neist tegeles. Tegemist on tüüpilise kehaga, kes vormiliselt kuhugi kirja pannakse.
Katerina nimi kadus peatselt ja asemele ilmus keegi Symbat Belekova Kõrgõzstanist ja tänavu muutusid nii direktor kui omanik uuesti, omanikuks sai keegi Demetris Demetriou Küproselt ja direktoriks Tadžiki kodanik Ahmadhon Isojev. Uurijate arvates on kogu firma tegelikult sanktsioneeritud Vene kompanii VMK katus.
Need näited kinnitavad, kuivõrd keeruliseks aetakse piirangutest möödahiilimise jälitamine. Raport pakubki seetõttu teiseste sanktsioonide laiendamist ja tehingutes osalevate Hongkongi ning Hiina pankade juurdepääsu piiramist lääne turgudele. Teiseks loetakse vajalikuks kuulutada Hongkong rahapesu kahtlusega piirkonnaks, mis annab juriidilisi võimalusi meetmete võtmiseks. Kolmandaks arvatakse vajaliku olevat suuremate vahendite eraldamist piirangute rikkujate tuvastamiseks ja vastutusele võtmiseks lääne poolt.
Suurendama peaks ka karistusi piirangute rikkumise eest. Muide, see oleks hea mõte, kuna keelatud kaupade tarnijaid võiks süüdistada sõjakuritegudele ja sõjalisele agressioonile kaasa aitamises. See tooks kaasa juba palju karmimaid karistusi ja oleks piiravam meede kui pelgalt finantsseaduste või kaubandusreeglite rikkumise eest karistamine.
Ikkagi on nii, et kuni on turg, kus annab teenida, leidub alati neid, kes on valmis riskima. Lihtsalt riski hinda oleks vaja tõsta.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.