Ajaloodoktor Janet Laidla: "Vasakpoolsuse ja rahvuslikkuse skaalal ei julge ma midagi kindlamat öelda, aga ma julgen väita, et Marta Lepp oli kindlasti naisõiguslane."
Naisõiguslus oligi Tartu Ülikooli Eesti ajaloo lektori Janet Laidla sõnul tol hetkel mingis mõttes revolutsionäär olemine.
Marta Lepp (1883-1940) võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Sai Uuel turul haavata, vangistati ja saadeti Siberisse asumisele. Põgenes sealt 1906. aastal Peterburi, tegutses seal põrandaalusena. Arreteeriti. Vabastati 1910. aastal, kolm kuud hiljem vangistati uuesti ja saadeti tagasi Siberisse. Põgenes sama aasta sügisel. Marta oli üks Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei asutajatest. Koos abikaasaga otsustati 1920. aastail töötada uue riigi jaoks välja oma usk ja nõnda kujunes Martast koos abikaasaga taarausuliste eestvedaja. Marta – uue nimega Maarda Utuste – maeti taarausu kommete kohaselt Sangaste kalmistule 14. novembril 1940. Kustas Utuste suri vangilaagris.
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.