Vahest olete juhtunud lugema "Kevadet" ja mõtisklenud selle üle, kust sai Oskar Luts väljendi "sassis nagu Kört-Pärtli särk"? Võime sellest kõigile tuttavast jutustusest lugeda: ".. ja need neli [tehet] läksid tal pärast käes nii sassi, nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul". See väljend on tänapäeval üpris tavaline ja levinud, nagu näitavad sajad Kört-Pärtlid eesti keele suures ühendkorpuses. Aga kes ikkagi oli Kört-Pärtel? Ja miks just kört? Kas see on mugand mõnest isikunimest (Gerhard? Kärt?) ja selle põhjal saadud talunimest, või on mõeldud hoopis körti kui seelikut?
Õige pisut valgust aitab sellesse küsimusse tuua Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas Asta Õimu juhtimisel koostatud Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik. Sealt leiame enamlevinud kõnekäändude kohta infot tüüpide kaupa. Üheks selliseks tüübiks on kategoorias kvaliteet toodud suhteliste omaduste alamkategoorias väljend segamini nagu seapesa, mille üheks variandiks on määrsõnafraas segi nagu Kört-Pärtli särk. Kas läkski juba keeruliseks? Sõnastame teisiti. Segi nagu Kört-Pärtli särk on selline ütlus, mis väljendab millegi segaminiolekut ja on võrreldav ütlusega segamini nagu seapesa, kusjuures oma sisult kirjeldatakse selle väljendiga millegi omadusi ehk kvaliteeti.
Huvitav aga ei ole siinjuures mitte niivõrd selle väljendi hierarhia, vaid tõik, et eesti murretes on selle ütluse variandid levinud pea üle kogu maa, Kuusalust Urvasteni ja Mustjalast Avinurmeni. Palamusel muidugi ka, ja nagu me teame, oli just Palamuse "Kevade" prototüüpkülaks. Ainult Hiiumaa näikse sellest väljendist puutumata olevat, kuna küllap hoolitsevad Leiger ja Tiiu selle eest, et hiidlaste särgid alati õigetpidi ja triigitud oleks.
Arhiividest leiame andmeid mitme päriselt elanud Kördi Pärtli kohta (neid nimesid on kirjutatud mitut moodi), ja üks neist sündis 1743. aastal Laiuse kihelkonnas Kõola külas Kördi talus, tema aga elas kõigest kolmeaastaseks. Oskar Luts võis selle väljendi leida rahvakeelest, või ka välja mõelda ühe variatsiooni, mis talle iseäranis suupärane ja heakõlaline tundus. Tal oli, mille seast valida, kuna selle väljendi variantidena on murdekeele kogujad leidnud segi kui Kört-Pärtli püksid pühapäeva hommikul; asjad kõik segämiste nindagu Sepä-Antsu särk; tuba segamini kui Sepa-Aksli särk; segamini kui Sepa-Leenu särk; sassin nigu Nika hame; segamine nagu Kõrve-Peetri kalsad; segamini kui Ungru mehe kasukas; vatsus kui nänni hame ... Neid variatsioone on väga palju. Segamini on enamasti just särk või püksid, aga ka vammus või kasukas. Ja esindatud on nii mehed kui ka naised, Pärtel ja Aksel, Kata ja Leenu. Tõsi, mehed on siiski suures ülekaalus. Aga nimeks sobib enam-vähem kes tahes, ja Kört-Pärtli asemel võiksime hea tahtmise korral kohata kas või Kivi-Marti või Juure-Andrust. Kuidas kõlaks segi kui Kivi-Mardi vammus pühapäeva hommikul?
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.