Püüan jutus kokku panna kolm pisut erinevat, kuid seotud teemat. Esiteks, kas inimkond muutub targemaks või rumalamaks. Teiseks, kas enim raha teenivad inimesed on kõige targemad. Ja kolmandaks, kas tasub rääkida vaid intelligentsist ehk IQ-st või on vajalik veel midagi.
Kõigepealt targemaks saamisest või rumalamaks jäämisest. Netist võib leida kõike. Seal on uuringuid, mille kohaselt on paljudes riikides täheldatud eelmise sajandi jooksul IQ-taseme kasvu, umbes kolm punkti kümne aastaga. Seda konkreetsete andmete põhjal hinnates. Kuid teiste uurimuste kohaselt on see trend juba pöördunud ja IQ-tase on mitmel pool langemas. Samuti konkreetsete andmete alusel hinnates. Mõneti võivad mõlemad hinnangud õiged olla.
IQ kasvu jutt põhinevat niinimetatud Flynni efektil ehk filosoof James Flynni tähelepanekutel 40 aastat tagasi. Nimelt märkas ta, et IQ-teste muudeti pidevalt raskemaks, kuna keskmine pidi olema 100, aga iga paari aastaga hakkas see tõusma ja tuli leiutada keerulisemaid küsimusi keskmise allapoole toomiseks.
Andmeid ühtlustades sai Flynn tulemuse, et tegelikult oli IQ-testide sooritamine paranenud umbes kolm punkti kümnendi kohta. Ehk kui praegune teismeline läheks 1950. aastatesse, oleks tema IQ-testi tulemus 118, aastasse 1919 kandudes aga 130 ehk see oleks parem kui 98 protsendil tollasest elanikkonnast.
Kuid kuidas nüüd on, kas Flynni efekt on pöördunud tagurpidiseks? Väidetavalt mõnes riigis on IQ tase tõesti langema hakanud. Üks näide on aastal 2018 tehtud uuring Norras. Seal teevad kõik ajateenistujad IQ-testi. Nende tulemused näitasid, et aastast 1975 on tase hakanud langema. Kuigi uuring oli piiratud, kuna puudutas vaid 18-19 aastaseid noormehi. Sama trendi on märgatud veel mitmes Euroopa riigis.
Uurijate hinnangul peaksid põhjamaade ehk Soome, Taani, Rootsi ja Norra elanikud kaotama praeguse trendi püsides 30 aastaga 6,85 punkti IQ-tasemes. Hollandis kasvas IQ-tase täiskasvanute seas, kuid langes keskkoolides. Saksamaal oli tõus verbaalsetes võimetes, kuid langus ruumilises tajus. Ja nii edasi.
Pakutakse erinevaid põhjusi. Näiteks, et kõrge IQ-ga vanematel on vähem lapsi. Hariduses toimuvad muudatused, laste toitumisharjumused on halvenenud ja muutunud on meediatarbimine. Üks viide on ka sellele, et Skandinaavia arenenud haridussüsteemid olla saavutanud lae.
Heaoluühiskonnad on tasandanud hariduse kättesaadavuse eri elanikekihtidele, tagamaks igale lapsele hea hariduse, kuid see võib vähendada õpilaste soovi edasipürgimiseks omal jõul. Kui 21. sajandil vähenevad nõuded oskustele tehnoloogia arenedes, siis võib ka IQ allapoole minna.
Üks seik on intelligentsi puhul üldine arusaam, et mida rikkam inimene, seda kõrgem on tema intelligentsi tase. Seda on püütud ka kontrollida. Üks Rootsis tehtud uurimus leidis, et üldiselt oli inimese kognitiivsete ehk ümbritsevast maailmast kuvandi loomise võimete kasv tõesti seotud suurema sissetulekuga, aga vaid teatava piirini. Kõrgeimasse viie protsendi suurusesse rühma kuulujatel oli IQ-tase paigale jäänud või isegi pisut langenud.
Nii et kui kõige suurema sissetulekuga inimestele kiputakse alt üles vaatama, siis tasub teada, et tegemist ei pruugi olla kõige terasemate isikutega.
Uuringute kohaselt olevat kõige terasemad hoopis need, kellel kõrge IQ-taseme kõrval on ka emotsionaalne intelligents. See olevatki erinevus parimate ja ülejäänud kõrgtasemel olijate vahel, kuigi antud asjaolu ei vähenda nii-öelda üldintelligentsi taseme tähtsust. See on ju seotud inimese edukusega hariduse omandamisel ja väidetavalt isegi eluea pikkusega.
Emotsionaalse intelligentsuse mõiste tõi laiemalt kasutusele teadusajakirjanik Daniel Goleman oma 1995. aasta menuteosega "Emotsionaalne intelligents", mis eestindatuna ilmus aastal 2001.
Goleman esitas viis emotsionaalse intelligentsi alust: eneseteadvus, enesekontroll, motivatsioon, sotsiaalsed oskused ehk suhete haldamine koostööks ja vaidluste lahendamiseks ning viiendana empaatia ehk võime tajuda, mida teised tunnevad ja võime näha asju nende vaatevinklist. Ma omalt poolt toonitakski selle viienda aluse ehk empaatia tähtsust. Seda oleks tublisti vaja inimestel mitte ainult äritegevuses, vaid ehk enamgi veel poliitikas. Ja tipp-poliitikutel on sellest tihti puudus või ei ole seda üldse.
Emotsionaalse intelligentsi uurimine olevat keeruline mitmel põhjusel. Tegelikult ei näi olevat ühtset arusaama sellest, mida uurida, ehk mis see emotsionaalne intelligents on. Ja teiseks on selle nähtuse uurimisel mitmeid puudusi.
Üks puudus olla näiteks asjaolu, et tipptaseme juhtidel on tihti raskusi iseenda kohta ausaid hinnanguid saada. Alluvad lihtsalt kardavad neile tõtt öelda. Ja samal põhjusel on ka uurijal tippjuhi või tema meeskonna küsitlemisel raske adekvaatset pilti saada. Tippjuhid on tihti lihtsalt isoleeritud. Ja mõni ilmselt ei tahagi enese kohta tõde kuulda.
Nii mõnigi tippjuht või poliitik küsiks selle jutu peale, et hüva, aga kuidas emotsionaalset intelligentsi arendada. Kui pole täpselt teada, mis see on, siis on raske seda ka arendada. Kui see on võime, peaks selle arendamine olema võimalik. Kui see on isikuomadus, siis eeldaks protsess mitte ainult mõtlemise ja käitumise, vaid ka enesetunnetuse muutmist. Kõlab võimatult, kuid kuulu järgi olevat see siiski võimalik.
Ühes kasutatud kirjutises pakutakse ka midagi sellesuunalist. Nimelt olla vajalik oma päevas tekitada mingi ruum eneseteadvuse jaoks. See oleks midagi mediteerimise sarnast, kuigi ehk praktilisema sisuga. Abi olevat ka lähedastelt ja sõpradelt nende ausa arvamuse küsimisest teemadel, milles usute enesel olevat eelarvamus. See eeldaks võimet teisi kuulata ja läheks sellisena empaatiavõimekuse alla.
Kasulik olla ka lugemine, näiteks ilukirjandus aitavat aju valgustada, justkui jagades tegelaste kogemusi. Tekstitegelased on ju teie suhtes neutraalsed…
Viited lugemishuvilistele
- Why do high IQ people stagnate in their careers? Emotional intelligence - Big Think
- Are people getting smarter or dumber? Yes. - Big Think
- The relation between emotional intelligence and job performance: A metaanalysis (eq-mindtraining.com)
- Can emotional intelligence be trained? A meta-analytical investigation - ScienceDirect
- (70) Exploring Emotional Intelligence from a Linguistic Perspective | Amer Hamad Issa Abukhalaf and Amani Darwish - Academia.edu
- Daniel Goleman, "Emotsionaalne intelligentsus" (eesti keeles 2001).
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.