Igal aastal lisatakse EKI ühendsõnastikku Sõnaveebis rohkem kui 1500 uut sõna ja väljendit. Enamasti on nende puhul tegemist sõnadega, mis on eesti keeles juba mõnda aega kasutusel, kuid mida veel sõnastikku lisatud ei olnud. Uute sõnade hulgas on ka mitmeid uudiskeelendeid ehk neologisme. Need on sõnad ja ühendid, mis on hiljuti kasutusse tulnud ning mis tähistavad uusi nähtusi, tegevusi ja asju.
Sõnastikku lisatud uued sõnad kajastavad ilmekalt aega, milles me elame. Näiteks võime 2019. aastal EKI ühendsõnastikus registreeritud märksõnadest kliimaneutraalne, kliimaärevus, rohelepe ja rohestamine järeldada seda, et tol aastal räägiti palju kliimamuutustest ja keskkonna säästmisest. Kahetuhande kahekümnes (2020) aasta on ilmselt meil kõigil meeles kui koroonapandeemia algusaasta. Ka EKI ühendsõnastikus registreeriti siis mitmeid pandeemiaga seotud sõnu, näiteks COVID-19, desovahend ja koroonadetektiiv. Uute koroonasõnade tulv jätkus ka 2021. aastal, mil registreeriti näiteks vaktsiinipass, kiirtestima, desojaam, sundvaktsineerima, antivakser ja maskivastane. 2022. aasta alguses alanud sõda on toonud meile sõnad hulkurdroon, sõjaudu, varjevõrk, tünnipomm, mitmikraketiheitja, tšmobik ja putinoid.
Mure kliima, viiruse levimise ja sõja pärast ei ole kadunud ka 2023. aastaks, mil sõnastikus registreeriti näiteks ringbiomajandus, kontaktkoosolek ja droonipatrull. Loomulikult pole kõik uued sõnad kriisidega seotud – lisandunud on ka muid, palju helgemaid ja toredamaid sõnu, näiteks kõrvarõõm, ööbla, huulepulgaindeks, supersiga, lauarääkija, sähku ja mokteil. Seda, kas uued sõnad kasutusse jäävad, näitab ainult aeg. Loodetavasti pole meil kriisisõnu siiski vaja väga pikalt enam kasutada.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.