Emakeele Seltsi keeletoimkonna käesoleval aastal jõustunud otsusest (te)t-vormide kohta.
Eelmisel aastal arutati Emakeele Seltsi keeletoimkonnas t- ja tet-vormide sobivuse üle üldkeelde. Need on tud-kesksõna rööpvormid, näiteks kasutatud kõrval kasutet ja austatud kõrval austet. Vormid pakkus välja meie tuntud keeleuuendaja Johannes Aavik 20. sajandi alguses. Seejuures osutas ta, et tet-vorm on juba üle kahesaja aasta trükisõnas esinenud, nimelt tartukeelses uues testamendis (täpsemalt 1686. aastal ilmunud "Vastses Testamendis"), kus on kasutatud vormi kirjotet om. Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, kes tollal kirjakeele normi üle otsustas, arvas 1926. aastal siiski, et nimetatud vormid kirjakeelde ei sobi.
Nii püsis see pea terve sajandi, ehkki juba kahetuhandetel aastatel leidis keelekorraldaja Tiiu Erelt, et tet- ja det-rööpvormid, nagu näiteks parandatud kõrval parandet ja kirjutatud kõrval kirjutet, peaksid kajastuma ka nüüdisgrammatikates. See tähendab, et juba pea 20 aastat tagasi on soovitud neid vorme näha kirjakeele normingu osana.
Tänapäeva tegelikku keelekasutust näitavast eesti keele ühendkorpusest (2021) leiame (te)t-vorme sadadest tegusõnadest. Need on levinud ta- ja da-liidet sisaldavate tegusõnade puhul, nagu nimetatud ja nimetet, kirjeldatud ja kirjeldet, aga neid moodustatakse ka teistest tegusõnadest, näiteks peidetud ja peidet, inspireeritud ja inspireerit.
Nende andmete põhjal tegigi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada t(et)-vormi edaspidi normingukohaseks. Seda esmajoones ta-/da-liiteliste tegusõnade puhul, nt kirjutet, valmistet, alandet, eemaldet. Teiste, ilma ta-/da-liiteta verbide puhul leiti, et läheneda võiks sõnapõhiselt, see tähendab vaadata, kas rööpvorm on kasutuses.
Samuti lepiti kokku, et sagedamini kasutatavad (te)t-vormid esitatakse EKI ühendsõnastikus märksõnadena. Nendele märksõnadele lisatakse märgend "stiilitundlik", mis tähendab, et kasutajal tasub kaaluda nende stiililist sobivust oma teksti, näiteks kas vormi ostetud asemel sobib teksti ka ostet, keelatud asemel keelat, mainitud asemel mainit või haritud asemel harit.
Niisiis on tet-vorm pikalt keeles püsides oma elujõudu näidanud ja nüüd lõpuks ka sõnaraamatus koha leidnud.
Lisalugemist
Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus (te)t-rööpvormi, käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöörde ning sõnade õudne, viis ja kuus ning julgema rööpvormide kohta 16.11.2022.
Johannes Aavik. Keeleuuendus, 1926, nr 3, lk 44.
Tiiu Erelt. Eesti keelekorraldus, 2002.
Sirje Mäearu. Kirjutet on, ERRi "Keeleminutid", 14. november 2022.
Priit Põhjala. Arvamus. Keelekaste: Loet ja kirjutet, Õpetajate Leht, 5. mai 2023.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.