Keelekorraldaja ja keeleuuendaja Johannes Voldemar Veski meelest oli keel Reet Kasiku sõnul võrreldav areneva ja muutuva elusorganismiga, kus ei ole kohta järskude revolutsiooniliste hüpetel. Veski meelest vajas keel otstarbekust, selgust ja reeglipärasust, seda, et kirjakeele normid moodustaksid selge süsteemi.
Tartu ülikooli emeriitdotsent Reet Kasik räägib teises saates Veski tööst eesti kirjakeele arendamisel ja korrastamisel, tõekspidamistest ja eesti kirjakeelest eile ja täna.
Wiedemanni auhinna laureaat Reet Kasik: " Muidugi keel muutub, tuleb vahet teha, kas me räägime eesti keele arenemisest ja muutumisest või me räägime kirjakeelest. Kirjakeel on üks keele allkeeltest, mis ei saa muutuda spontaanselt iga päev, nädal, kuu või aasta. Muutuste tegemine kirjakeele normides peab olema vajaduspõhine, teadlik ja läbimõeldud. Riik ei tule toime, kui riiki igapäevaselt toimimas hoidvatel inimestel pole kasutada konkreetset, normitud kirjakeelt, kus sõnadel on kindlad kokkulepitud tähendused."
Saate autor on Piret Kriivan.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.