Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
Narva 1704. aasta piiramise ajal jõe poolt. Avaldatud raamatus "Книга Марсова". Narva siluetis andsid Rootsi aja lõpul tooni baroksed tornikiivrid (pildil vasakult): toomkiriku, linnakiriku, börsihoone ja raekoja tornid. Paremal on näha tollal veel hõreda Autor/allikas: Avaldatud raamatus "Книга Марсова"
Arheoloog Ragnar Nurk: "Need kuulsad bastionid — see projekt on isegi Rootsi suurriigi kontekstis erakordselt silmapaistev ja võimas!"
Narva bastionid on suured, mitmeastmelised, väljast võimsate kivimüüridega kaitseehitised ja nende müüride sees kulgevad ühe- või kohati isegi kahekordsed kasematid.
Tallinna linnaarheoloog Ragnar Nurk räägib 756. loos, kuidas keskaegsest Narvast sai Rootsi suurvõimu ajal varauusaegne linn. Kus oli linnasüda, kus kirikud, kuhu ehitati uhkemad ja kuhu lihtsamad hooned ja kuhu rajati kaitseehitised. Jutuks on ka see, mis juhtus Rootsi ajal Jaanilinna/Ivangorodiga ja millal ehitati sild üle Narva jõe.
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.