Sajand tagasi loodi eesti keelde mitmeid sõnu, mida tänapäevaks kasutame pisut või hoopis teises tähenduses. Näiteks Johannes Voldemar Veski tuletas sõnast asjaajaja lühema variandi asjur. 1970. a otsustati ametkondadevahelises terminikomisjonis hakata asjurit kasutama aga konkreetsemalt diplomaatilise asjaajaja kohta ning EKI ühendsõnastiku järgi ei olegi asjur ja asjaajaja tänapäeval enam sünonüümid.
Tegusõna edastama lõi Veski algselt tähenduse 'edasi kaebama, apelleerima' jaoks, ent tänapäevaks tähendab edastama 'teate või info edasiandmist'. Määrsõnast edasi moodustatud sta-liitega tegusõna edastama väljendas keelekasutajatele ilmselt rohkem suuna- ja kohamuutust, kui seostus kohtuga.
Kõrsik on Magnus Kindlami loodud tuletis, mis tähendas algul 'sügisest talle'. Alates 1960ndate lõpust on aga kõrsikuteks nimetatud 'pikki pulgakujulisi küpsiseid'. Sõna päring loodi algul lihtsalt 'pärimise' ehk 'küsimise' kõrvale, kuid see täpsustus hiljem 'info leidmise korralduseks mingis infosüsteemis'. Sõna sidus pidi olema 'hästi siduv', ent hakkas olema hoopis 'tihedalt seotud'. Tegusõna testima pidi tähistama 'testamendi tegemist', kuid tähendab tänapäevaks väga paljusid muid tegevusi, mitte testamendi tegemist.
Seega võiks öelda, et keele kasutamisel sõnad ärandavad tähendusi – nii selle tegusõna ammuses tähenduses ehk 'annavad [tähendusi] ära' kui ka praeguses tähenduses ehk 'võtavad [neid] omavoliliselt, ilma omaniku loata ja teadmata' külge. Või siis sõnad ka ärastavad tähendusi ehk 'eemaldavad [neid]' või 'omastavad [neid] ebaseaduslikult'.
Igal juhul on üsna tavaline, et väljapakutud sõnu hakatakse keelesiseste ja -väliste tegurite tõttu kasutama teistmoodi, kui algul mõeldud.
Vt lisaks Helga Laanpere artiklit "Tiiu Erelti menukist ja selle eelkäijast", Keel ja Kirjandus, 1984, nr 1, lk 54–58.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.