Üha tõsisemaks muutuvate keskkonnaprobleemidega tõtt vaatamine ja nende lahendamine ei ole ainult loodusteadlaste pärusmaa – teiste seas on ka humanitaaridel siin oma töö ära teha.
Nii tuleks uurida, mis sorti lugude kaudu on looduslik maailm esindatud ühiskonnas, inimeste mõtteviisides ja avalikus meediaruumis ning kuidas see mõjutab looduse käekäiku.
Vaatame eesti ilukirjandust looduskujutuse vaatevinklist ja loeme Eduard Vilde romaanis "Mäeküla piimamees" leiduvaid nägemuslikke looduskirjeldusi, et selle abil tõlgendada eestlaste loodussuhete laiemat tausta.
Kuidas võiks humanitaarteadlased selliseid asju uurides inimest nõustada üleilmsete keskkonna probleemidega toimetulekul?
Kõneleb kirjandusteadlane Kadri Tüür.
Vestlust juhib Joonas Hellerma.
Muusika Peter Broderick.
Loeng on salvestatud Kirjandustänava festivalil, Eduard Vilde muuseumis, toimetajad Lisete Velt, Joonas Hellerma, helirežissöör Külli Tüli.
Raadioteater 2017.
Eesti lugu. Brocmanniana
Kultuuriloolane Raimo Raag: "Sõjapõgenik, kes tuleb Rootsi tühjade kätega, oma perega, purupaljas. Temast saab kirikuõpetaja, kes pärast Vene rüüstet ehitab kiriku üles, ostab trükikoja, ostab mõisa ja saab mitte ainult trükikoja omanikuks, vaid ka kirjastajaks ja siis veel kõrtsipidajaks - vaat see on elukunstnik!"
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.