Siis ajendasid meeleavaldusi ja petitsioone metsaseaduse muudatused, mis alandasid viljakate kasvukohatüüpide kuusikute minimaalset raievanust ning mure laane- ja salumetsade kaitse alla võtmise pärast, samuti käisid teravad arutelud maksimaalse arengukavas lubatud raiemahu 12-15 miljonit tihumeetrit sobivuse üle.
2018. aastast on keskkonnaministeerium püüdnud saavutada uut ühiskondlikku kokkulepet meie metsade tuleviku osas, koostades metsanduse arengukava aastani 2030.
Koos käisid töörühmad, kokku kutsuti metsakogu, toimus kaasamiskoosolekuid, kaardistati laiapõhjaliselt metsanduse probleeme, telliti analüüse, kulutati tohutult inimtöötunde, esitleti loomanimedega arengustenaariume.
Protsess aga takerdus vastuoludesse juhtkogu osapoolte, metsamajandajate ja keskkonnakaitsjate vahel, aga ka teadlaste eri koolkondade vahel.
Nüüdseks on vastuoludest hoolimata keskkonnaministeeriumis kokku kirjutatud arengukava eelnõu, millega osapooled pole rahul. Selle metsanduse arengukava aastani 2030 otsustas vabariigi valitsus läinud nädalal saata kinnitamiseks riigikogusse.
Kuna eelnõu menetleb keskkonnakomisjon, siis arutlevad Vikerraadio stuudios Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja (Isamaa), aseesimees Merry Aart (EKRE) ja Toomas Jürgenstein (SDE).
Saatejuht on Arp Müller.
Reporteritund. Eesti tervishoiusüsteemi tulevik
Värske uuring ütleb, et lähiaastail jääb meditsiini rahastamisest puudu igal aastal vähemalt 200 miljonit eurot. Kust see raha leida ja mis juhtub, kui seda raha ei leita? Milline on eraraha kaasamise võimalus ja kuidas see puudutaks lisakindlustust mittevõtvaid inimesi?
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.