Käändsõnal pool on väga mitmeid tähendusi. Üks neist märgib koguselt ühte kahendikku tervikust, näiteks pool liitrit piima või ta ei mõistnud pooltki minu kõnest.
Sõnaga pool saab moodustada ka hulgaliselt liitsõnu. Seekord heidame pilgu "Eesti murrete sõnaraamatusse" ja vaatame, milliseid pool-sõnu leidub meie murdekeeles. Kõik ilmselt teavad, mis on poolkasukas või poolsaabas, aga murdeti esinevad veel sellised sõnad nagu poolkinnas, mis märgib sõrmeotsteta kinnast, ja poolsukk, mis on lihtsalt sokk. Huvitavad sõnad on veel poolema ja pooltütar, mis tähendavad vastavalt võõrasema ja võõrastütart. Lõuna-Eestis tähistatakse sõnadega poolpäev ja poolpüha laupäeva. Poolpäev tuleneb sellest, et laupäeval tehti tööd üksnes pool päeva ja hakati valmistuma pühaks ehk pühapäevaks. Poolpüha aga viitab sellele, et pole veel päris püha, vaid sellele eelnev päev.
Põnev sõna eesti murretes on pooletoobine. Selle esmatähendusteks on olnud pool toopi mahutav või pooletoobise mahuga pudel, aga ühtlasi märgib see kolmveerandpikkust või sellise pikkusega pükse. Tänapäeval kutsutakse selliseid kapripüksteks. Ja kui keski või miski on pooletoobine, siis käib see poolearulise olendi või mitte kõige paremal tasemel asja kohta.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.