Juttu tuleb üld- ja oskuskeele erinevustest sõnade sündima ja kooruma näitel. Sealjuures mõistame üldkeelena üldrahvalikult ja oskuskeelena erialasuhtluses kasutatavat keelt. EKI keelenõuandest on küsitud, kas toonekurgedel sünnivad pojad. Aga kaladel?
Peale selle et sündimine tähendab inimese või looma emaihust ilmale tulemist ja elu alustamist, tähendab see muu hulgas ka millestki tekkimist, kujunemist, teoks saamist ja toimumist. Meie igapäevases kõnepruugis sünnivad peale loomade ja lindude ka näiteks ideed ja arusaamad, kooruvad põhimõtted ja tõed. Sündimise sünonüüm on ilmale tulema ja seega saab üldkeeles kahtlemata öelda, et linnu- ja kalapojad sünnivad. Et sündimine on ilmavalguse nägemine, ongi koorumine ka sündimine. Zooloogia ja ornitoloogia oskuskeeles räägitakse aga lindude ja kalade puhul kitsamalt vaid koorumisest.
Meie suurimas ja kaasaegseimas üldkeele sõnastikus, EKI ühendsõnastikus on sõna kooruma seletatud sõna sündima kaudu: 'munast, marjaterast välja tulema, sel viisil sündima'.
Zooloogia tekstides räägitakse aga sündimisest ja ka sünnitamisest siiski üksnes imetajate puhul. Tehtud on ka näiteks sellist vahet, et tibudeks on nimetatud üksnes kanaliste ja haneliste järeltulijaid, teiste lindude omi aga poegadeks. Üldkeele jaoks on mõistagi selline vahetegemine keeruline ega ole ka vajalik.
Taimemaailmast saab näiteks tuua porgandi. See, mis üldkeeles on lihtsalt porgand, on botaanikute jaoks aedporgand, kuna olemas on ka metsporgand, millega enamus inimesi eriti kokku ei puutu. Enamasti ütleb kontekst, mis porgandit me parasjagu mõtleme.
Nii ongi, et see, mis üldkeeles enesestmõistetav, on erialakeeles ebatäpsus. Piir üld- ja oskuskeele vahel on aga ähmane ja hajuv ning pole ootuspärane, et üldkeel oskuskeelt järgiks.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.