Ühes säutsus rääkisin õigekirjutus-Dudenist, kust saab kontrollida saksa sõnade õigekirja. Seal sõnaraamatus ei ole sõnade tähendusi seletatud, ja nii ka ei võeta iseenesestmõistetavalt seda, et sõnade tähendused on või peaksid olema fikseeritud. Ka näiteks sloveenidel on eraldi sõnade õigekirja sõnaraamat, mis samuti ei sisalda sõnade seletusi.
Eestis on aga sõnadele tähendusvihjeid lisatud alates 1925. aastal ilmunud "Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu" I köitest, sest sajand tagasi toodi ja loodi keelde palju uusi sõnu, mida tuli seetõttu ka seletada. Samas pole Eesti ÕSide eesmärk kunagi olnud seletada ära kõikide sõnade kõiki tähendusi. Paraku on sõna õigekeelsus jätnud mulje, et kogu ÕSis sisalduv, sh tähendused, on õige keel ja väljajäänu mitte. Tegelikult on ÕSis normitud ainult sõnade kirjapilt ja muutevormid.
Olgu aga tähendused siis normeerivates või lihtsalt autoriteetsetes sõnaraamatutes esitatud või mitte, sõnade tähendusnihked ei meeldi paljudele inimestele üle maailma. Tähenduste ja sõnavara muutumist pannakse kõige kergemini ka tähele. Sealjuures unustatakse ära, et suur osa keelest püsib siiski muutumatu või muutub väga aeglaselt, eriti sõnade kirjapilt. Oluline on siiski teadvustada, et keele võimekus muutuda ja ajaga kaasas käia on keele säilimiseks väga oluline omadus – see näitab keele elujõudu.
Eesti sõnade õigekiri ja muutevormid on ning ka jäävad normeerituks – muuhulgas selleks, et me üksteise tekstidest paremini aru saaksime, seda nii praegu kui ka üle aegade. Ent muid aspekte keeles ei ole suurima tahtmisegi juures võimalik ära fikseerida.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.