EKI ühendsõnastiku koostajana puutun sageli kokku tõdemusega, et sõnad, millega me eesti keeles meid ümbritsevat maailma kirjeldame, ei kattu tihtipeale tähenduse poolest kuigi täpselt nende sõnadega, millega kirjeldavad maailma teiste keelte kõnelejad. Kirjeldan seda täpsemalt prantsuse keele näitel.
Nimelt on prantsuse keeles paljude teiste samalaadsete seas kaks sõna, mille tähendusväli on palju avaram kui vastavatel eesti sõnadel. Nendeks on sugulussõnad beau-frère ja belle-sœur, mis sõnasõnalises tõlkes on kaunis-vend ja ilus-õde. Või siis ilus-vend ja kaunis-õde, kui soovite. Aga mida need sõnad tegelikult tähendavad? Kaunis-vend ehk beau-frère tähendab 'mehe- või naisevenda', aga samuti 'õemeest, vennameest, naiseõe meest, meheõe meest, naisevenna meest, mehevenna meest' – ehk siis väga paljusid meessoost hõimlasi. Ilus-õde ehk belle-sœur tähistab omakorda väga paljusid naissoost hõimlasi, näiteks 'naise- või meheõde' ja 'vennanaist, õenaist, meheõe naist, naiseõe naist, mehevenna naist, naisevenna naist'. Kas jõudsite need kokku lugeda? See tähenduste pilt sai päris kirju ...
Eesti keeles kasutame nende mõistete jaoks erinevaid liitsõnu ja sõnaühendeid. Teine võimalus on väljenduda rahvapäraselt, kasutades selliseid vanu sõnu nagu küdi 'mehevend' ja nääl 'naisevend', nadu 'meheõde' ja käli 'naiseõde'. Nüüdisajal võime rääkida ka kälinaistest ja näälumeestest, naonaistest ja küdimeestest. Igal juhul räägivad eestlased oma hõimlastest oluliselt täpsemalt: prantslaste jaoks ei ole nähtavasti oluline, et lausungist selguks, kellele täpselt viidatakse. Vahel juhatab õigele teeotsale kontekst, aga mitte alati.
Soovin teile ladusat peamurdmist, kui ka teie nende vahvate prantsuse "kaunis-vendade" ja "ilus-õdedega" silmitsi seisate ja kõhklema jääte, keda siis teksti autor või vestluspartner ikkagi silmas peab.
Nadudest ja nääludest, küdidest ja kälidest räägib ka Mari Kendla ühes oma keelesäutsus.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.