Ja teda tuleb mõista, sest sel teekonnal on hetki, mille üle uhkust tunda ei saa. Või mis on nii kurvad ja traagilised, et tekib küsimus, miks kellelegi meist on antud sedavõrd palju kanda.
"Ma olin rinnust saadik hauas. Labidas oli käes ja vaatasin surnuaias ringi. Ma ei ole end elus üksikumana tundnud kui siis," meenutab Andrus väga kurba aega elus, kui ta 8-kuusele tütrele viimset puhkepaika kaevas.
Selja taha oli jäänud "mudajoodiku" elu, kui InBoili tsiteerida. Nüüdseks pole ta 40 aastat tilkagi võtnud. Ka tookord kalmistul ta ei libastunud. Traagilise perioodi aitas üle elada miski muu.
"Viha!" kõmiseb Andruse hääl.
Pühapäeval teeb Andrus erandi ja lubab meil osa saada oma elu teravamatest emotsioonidest ja suhetest lähedastega. Stuudios on ka tema poeg Max Rootsmäe, kes õppis Inglismaal näitlemist. Külalistega vestleb Sten Teppan.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.