Kõige tavalisem viis moodustada eesti keele sõnu on neid omavahel liites või liidete abil tuletades, samuti neid kahte moodustusviisi omavahel kombineerides. Nii ongi moodustatud eesti keele sõnadest valdav osa – lausa üle 90%.
Liitsõnu moodustatakse sõnu üksteisele otsa ladudes nagu legoklotse. Liitsõnade tähendus selgub sageli selle osadest, näiteks tähendab kartulipuder kartulitest tehtud putru ja apelsinimahl apelsinidest pressitud mahla.
Tuletised on sellised sõnad, kus sõnatüvele on lisatud tuletusliide ning sõna võib siis vahetada ka sõnaliiki. Näiteks saame nimisõnale mahl ne-liite lisamisel omadussõna mahlane ning kas-liite lisamisel omadussõna mahlakas.
Need kaks moodustusviisi võivad ka omavahel kombineeruda. Nii on moodustatud näiteks sõna heasüdamlik, kus sõnade hea ja süda liitmisega samaaegselt on liitsõnale lisatud veel ka lik-liide.
Tänu eesti keele sõnade moodustamise viljakatele võimalustele võib igaüks meist luua uusi sõnu. Näiteks on sellesama praegu eetris kõlava saate nimi Keelesäuts. See on saadud sõnade keel ja säuts liitmise teel. Keelesäutsust saab uusi sõnu tuletada liidete abil – näiteks keelesäutsuma, keelesäutsuja ja keelesäutsumine. Kuid ka see pole veel kõik, ma võiksin keelesäutsujast omakorda moodustada uue omadussõna keelesäutsujalik.
Soovin teile kõigile julgust moodustada palju toredaid liidetud ja tuletatud sõnu!
Uuri ka 2012. aastal ilmunud "Eesti keele sõnaperede" sõnastikku (autor Silvi Vare).
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.