Alustan tsitaatidega Venemaa kirjanikelt. Nemad peaksid ju rahva hinge tundma.
Mihhail Bulgakov: "Mitte rahvas, vaid elajad, metsik ordu mõrvareid ja kurikaelu." Ivan Turgenev: "Venelased on maailma kõige ülbemad ja suuremad valetajad". Fjodor Dostojevski vene rahvast: "Rahvas, kes kolab mööda Euroopat ainult selleks, et lõhkuda ja hävitada ning seda kõike ainult oma rõõmuks."
Lisan ka akadeemik Ivan Pavlovi arvamuse: "Pean kurvastusega välja ütlema isikliku arvamuse vene rahva kohta – rahval on nii väike aju, et see ei ole võimeline reaalsust tajuma sellisena nagu see eksisteerib". See oli siis kirjanduse klassikutelt ja akadeemikutelt.
Londoni Kolledži teadur Mihhail Pastuhhov väidab aga, et praeguse Venemaa ideoloogia üks nurgakive on usk, et vaid vene rahvas on võimeline looma täisväärtuslikku suveräänset riiki. Muud rahvad ei olevat selleks lihtsalt võimelised. Neid muid vaatab Kreml kui pelgalt USA käsilasi, kellel mingit iseolemist tegelikult ei ole.
Pastuhhovi sõnul on Venemaa kui natsiooni põhivaenlased anglosaksid. Sisuliselt on see teatud määral mütoloogiline mõiste, kuid sellel nähtusel olla peegelpilt Venemaa enese pinnal. See on niinimetatud viies kolonn, kes on vaimult rohkem anglosaksi maailma poole kaldu kui Venemaa väärtuste suunas. Mida iganes see viimane termin ka tähendaks.
Nüüdne Vene võim näeb ette vene rahvuse ülimuslikkuse. Siseriiklikult tähendab see rahvuse huvide ülimuslikkust indiviidi huvide ees. Välispoliitiliselt tähendab see Pastuhhovi arvates aga vene rahvuse ülimuslikkuse tunnustamist kõigi teiste rahvaste ees.
Kõige koomilisemalt tuli see tees välja ühe Kremli koduideoloogi Vladimir Medinski suu kaudu, kui ta väitis et venelastel on üks lisakromosoom, mis muudabki nad erilisteks. Igal juhul olla Kremli tees, et teistel rahvastel ei olevat sellist riigiloome võimet, nagu venelastel.
Üldiselt võib ju iga rahvas mingi jabura teesiga välja tulla. Kuid antud juhul on olemas kaasuv probleem. Nimelt olla Venemaal püha eesmärk: Ukraina kontrollimine. Ja kui eesmärk on püha, on kõik vahendid lubatud, kaasa arvatud sõda. Kremli jaoks on eesmärk sõjategevust täiesti õigustav. Selline sõja õigustamine ongi Venemaa võimude vägivallapoliitika kaasnähtus.
Mida siis Mihhail Pastuhhov lahenduseks pakub. Kõigepealt kiriku eraldamise riigist. Venemaa õigeusu kirik on end juba niigi täiesti täis teinud terrori õigustamisega. Kirik jäägu usklike pärusmaaks ja las nad peavad seda ka ülal, kui soovivad. Teiseks oleks Pastuhhovi arvates vaja lahti saada ka kommunistlikust pärandist. Siiani ei ole see veel õnnestunud.
Kas aga vaba ja demokraatlik Venemaa on üldse võimalik? Peterburi Euroopa Ülikooli majandusteadlane Andrei Zaostrovtsev arvab, et ei ole. Et kui riik on vaba, siis ei ole see Venemaa, kuid kui see on Venemaa, siis ei ole see vaba. Venemaal valitseb sisemine impeeriumi struktuur. Riigi terviklikkuse hoidmiseks on vajalikud meetmed, mis ei ühildu demokraatiaga.
Antropoloog Roman Šamolin märgib, et Venemaal oldi liiga kaua vaikivalt nõus oma mahasurutud staatusega. Nüüd on aga üles ärgatud ja nõutakse enesele väärikat kohta maailmakaardil.
Muutused algasid siseriiklikult, kui kõik valed hääled vaigistati. Nüüd on käes järgmine etapp ja vene hõimud tahavad end ka rahvusvaheliselt kehtestada. Käivitati erioperatsioon, et mitte öelda sõda, et tunda uhkust iseendi üle. Ja loomulikult ka hõimupealiku üle.
Kuid siin on mõned seigad. Šamolin märgib, et vene maailm ei ole tegelikult üldse riikluse suunas arenenud. Vene maailmas ei olnud mõistet, nagu ühiskondlik kokkulepe, ei olnud mõistet nagu kodanikuõigused, rääkimata kodanikuvabadustest. Venekeelne mõiste "volja" tähistab pigem midagi stiihilist piiranguteta tegevust, mitte aga lääne tsivilisatsiooni mõistes vabadust.
Vene riik on poliitiline moodustis, kus rahvast eraldatud võim omab ülimuslikku iseolemist ja õigusi. Ta ei lepi midagi rahvaga kokku, vaid sunnib elanikkonda oma tahte järgimisele. See võim jaotab vahendeid vastavalt oma äranägemisele ja sätestab ka ühiselu reegleid oma suva alusel.
Siinkohal tasub märkida, et ega rahval selle vastu midagi ei näi olevat. Võimu toetamisel on kindlasti ka kübeke hirmu karistuse ees, kuid see ei ole ainus mõjur. Pigem võib tegu olla psüühilise samastumisega, kus inimene tunneb uhkust kollektiivse mina suurusest ja jõust. Iga viimanegi hulkur võib end samastada suure sõjalise jõuga, mis teistele rahvastele oma tahet peale surub. Ja see hulkur ei pruugi isegi teada, mis see tahe on.
Antropoloog Šamolin märgib, et juba varjaagide ajast peale on välisilm püüdnud end venelaste maailma sokutada. On kasutatud sõjalisi meetmeid, kuid valdavalt siis kaubanduslikke kontakte. Venemaal on ju käinud massiliselt nii sõjaväelasi, kaupmehi kui munki ja teadlasi. Šamolin väidab, et nüüd on see kõik lõppenud. Venemaa ei ole enam parketikõlbulik.
Omal ajal olla Ronald Reagan tellinud kahelt rühmalt plaani, kuidas suhtuda Nõukogude Liitu. Rühm A koosnes riigiametnikest ja nende soovitused olid järeleandmisele suunatud. Kuid rühm B, mis koosnes sõltumatutest analüütikutest, andis täpselt vastupidist nõu. Moskvat on vaja survestada, oli nende põhitees.
Reagan võttis kasutusele just rühma B analüüsi ja soovitused. Moskvaga lipitsedes rääkimine ei anna mingeid tulemusi. Ja Nõukogude Liit ju kukkuski lõpuks kokku. Ega see Venemaa ei pruugi ju ka oma praeguses rašistlikus vormis kaua vastu pidada.
Viited lugemishuvilistele
- Владимир Пастухов. Операция "Русская хромосома" Что делать после (novayagazeta.ru)
- Юлия Латынина. Психопатология лжи и веры Деструктивные мемы и плохая информация — при каких условиях человек верит не в то, что происходит, а в то, что ему сказала власть или соседи (novayagazeta.ru)
- Ежедневный Журнал: Московия 3.0. Есть ли шансы выскочить из исторической колеи? (ej.ru)
- Русский мир: куда нас привел "особый путь" Как недоступная для мирового разума загадка русской души обернулась "спецоперацией" (novayagazeta.ru)
- Гибридный тоталитаризм (newtimes.ru)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.