Kui vahel on tunne, et tahaks ilmekalt väljenduda, aga sõnadest jääb puudu, siis tasub heita pilk meie murdekeelele. Eesti murretest leiab kindlasti sünonüüme mistahes kategooriates mistahes sõnadele.
Vaatame lähemalt, milliseid mõisteid on võimalik kasutada kõige laiemas mõttes metsa kohta. Sõltuvalt metsatüübist võime öelda näiteks hiis, kõrb, laas, nõmm, palu, mis on tuntud sõnad ühiskeeleski. Seda loetelu saab jätkata murdesõnadega nagu kõrestik, mis märgib kõrgete puudega hõredat metsa või arjak, assak, kaatsam, mis tähistavad kidurat metsa. Kindlat tüüpi metsa, näiteks männiku murdesünonüümid on ongastik, pedästik, pedänik, kaasiku kohta öeldakse murdekeeles aga kasedik, kõivistik või kõostik.
Eesti murretes on hulk sõnu, mis märgivad metsatukka ehk salu, nt kätik, rängastik, sumerik, tugalas või varik. Eriti rohkeks läheb aga sõnade valik siis, kui on soov kirjeldada padrikut või võsastikku, mis tähenduslikult mõnevõrra kattuvad. Eesti murretes on nende kohta sõnad nagu artsik, kärastik, natsik, patik, pihistu, pääks, sabrik või viderik, kui tuua vaid väike osa neist.
Kui vaatame üksikute puude nimetusi, siis paljudele on ilmselt teada, et niinepuu ja lõhmus märgivad pärna ning et mänd on Lõuna-Eestis pedäjäs või petäi ja kask kõiv, aga kui nimetada sõnu kallin, laudikpuu, õispuu või ämmapuu, siis pole nii selge, et need tähistavad lodjapuud. Kõige kirevamad on aga paakspuu sünonüümid, mille hulgast nimetatagu selliseid nagu kitsepuu, kitsiubats, pahaksi, soetoom ja hundimarjapuu.
Küllap leiab igaüks endalegi siit mõne toreda metsateemalise murdesõna, millega oma keelt rikastada või miks mitte ka teiste teadmisi proovile panna.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.