Tänavu sügisel, täpsemalt 29. septembril täitub sada aastat päevast, mil Venemaalt, Peterburist, lahkus niinimetatud "filosoofide laev". Sihtsadam oli Stetten Saksamaal ja pardal ligi 300 Venemaa vaimueliidi esindajat, kes bolševike poolt välja saadeti. Tänavu möödub sada aastat ka valgekaartlaste ohvitseride ja tsaari-Vene eliidi pagemisest Türgisse.
Enamus neist olid kindlad, et see lahkumine on ajutine, bolševike režiim kukub ja nad saavad tagasi tulla. Üks suurimaid emigreerumise sihte oligi Konstantinoopol, praeguse nimega Istanbul Türgis.
Kui vaadata tänapäeva, siis on Türgi taas üks neid sihtkohti, kuhu Venemaa kodanikud võivad pääseda, kuna mitmel pool mujal on viisadega kitsas käes. Sada aastat tagasi oli olukord küll hullem kui praegu, vene pagulaste laevadel möllas tüüfus, need pandi karantiini, nad ei osanud türgi keelt ja nii edasi.
Kuid Vene tollane emigratsioon andis Türgile nii mõndagi kasulikku. Türgis ei olnud tollal oma balletti, ooperit, sümfooniaorkestreid, draamateatrit ega džässi. Kõigi nende maaletoomisel oli otsustav osa vene pagulastel. Ka türgi esimese filmi võttis linti vene režissöör Ivan Mozžuhhini. Ja esimese moemaja avas kunstnik Lazareva Peterburist. Pagulastel oli seega positiivne mõju kohaliku kultuurielu edendamisel.
Ilmselt ei soovinud enamus saabunuist sinna jääda, vaid otsis võimalusi edasipääsuks. Kõik sõltus siis, nagu ka praegu, viisadest. Saksamaa oli valmis vastu võtma pangandusega tuttavaid isikuid. Prantsusmaal oli vaja autotehastesse lihttöölisi. Suurem osa sinna jõudnuist hakkas küll üsna pea taksojuhtideks ja 1930. aastatel oli näiteks Pariisi taksojuhtidest ligi kolmandik venelased.
Belgia võimaldas viisasid vaid orbudele. USA eelistas lasteta noori vanuses kuni 30 eluaastat. Argentina pakkus vene kasakatele võimaluse asustada suuri tühje maa-alasid. Ja Paraguais olid eelistatud kutselised sõjaväelased.
Eks nii see diasporaa leviski. Kõige hullemini läks neil Wrangeli armee ohvitseridel, kes uskusid bolševike lubadusi ja pöördusid tagasi. Nad lasti viimseni maha. Selline tüüpiline Vene võimude lubaduste täitmise viis.
Kuid kerime nüüd lindi tänapäeva. Venemaalased on juba mõnda aega aktiivselt otsinud võimalusi eneseteostuseks raja taga.
Mõnedel juhtudel võib see olla soov eneseteostuseks, kuid paraku on enamusel puhkudest põhjuseks poliitiline olukord, repressioonid, tegevuspiirangud ja muu selline. Ukraina sõja ägenemine koos sisepoliitiliste kruvide kinnikeeramisega on uus põhjus lahkumiseks. Kuigi see ei ole sugugi nii lihtne, nagu vahepeal tundus.
Viisapiirangud on argireaalsus, mis minu arvates on mõneti küsitava väärtusega. Taustakontrolli oleks vaja tõhustada, kuid siiski on ajude väljavool Venemaalt kasulik, eelkõige neile riikidele, kuhu need ajud end pargivad.
Aastatel 2000 kuni 2021, mille kohta mul on andmeid, lahkus Venemaalt kuni viis miljonit inimest. Kusjuures emigratsiooni tempo on viimastel aastatel kasvanud. Alates Ukraina-vastase suure sõja käivitamisest olla Venemaalt lahkunud kuni miljon inimest.
Pisut on muutunud lahkumise sihtriigid. Kui kuni aastani 2014 olid nendeks peamiselt läänemaad, siis pärast seda on üha suuremat rolli hakanud etendama niinimetatud lähisvälismaa riigid. Nende hulka kuulub ka Eesti. Paradoksaalsel kombel oli kuni möödunud aastani üks väljarände sihtriike Ukraina, seda küll ilmselt seoses koroonapandeemia piirangutega Euroopas.
Ja potentsiaali veel on. Levada Keskuse üks küsitlus näitas, et umbes viiendik Venemaa elanikest sooviks alaliselt lahkuda välismaale. Kui arvudes väljendada, siis 22 protsenti ehk umbes 32 miljonit inimest.
Need ei ole enam Aleksei Navalnõi kaastöötajad või muidu opositsioonilised ajakirjanikud ja mõttekeskuste liikmed. Need on suures osas elanikkonna haritum segment, kes ei näe Putini Venemaal enese jaoks mingeid väljavaateid. On poliitikuid, näitlejaid, muidu aktiviste ja isegi räppareid. Kahjuks ei ole uuringuid, mis vaatleksid küsitletute arvamust võimalusest kodumaale tagasi tulla, kui režiim on muutunud.
Vene-ameerika filosoof Mihhail Epštein on kirjutanud, et Venemaal on täheldatavad kahjulikud sotsiaalsed mutatsioonid. Elanikkonna allakäik, demograafiline langus, kasvanud suremus ja lühike eluiga, pluss veel ajalooline alkoholism ning nüüd ka narkomaania levik.
Kunagi peeti tema sõnul Venemaad sillaks lääne ja ida vahel. Kuid nüüd nähakse seda pigem kui kuristikku, millest Lääne-Euroopa ja Ida-Aasia peavad püüdma koos sildu üle ehitada. Ajaloolised vene alad on tema sõnul jagunenud Kiievi Russiks, mis liigub läände, ja Hordi-Venemaaks, mis vajub Peeter esimese eelse Moskoovia hämarusse ning millel ei ole 21. sajandil lihtsalt kohta. Kuid kohta on Venemaal väga vaja.
Moskva on alati leidnud, et kuna nad on geograafiliselt suur laik kaardil, siis peaks neil olema samavõrd vääriline koht ka ajaloos. See mõtlemine heiastub Epšteini arvates ka Venemaa arengus. Mida suurem see on olnud ruumiliselt, seda aeglasemalt on seal kulgenud aeg. Ja vastupidi, mida väiksem on olnud Venemaa ulatus, seda kiiremini hakkas aeg seal liikuma.
Ja veel üks tähelepanek Epšteinilt. Vene elu paremini tundvatele kuulajatele on ehk tuttav termin sovok, ehk meie keeli ilmselt soveet. Epšteini sõnul on see lihtsameelne mühaklik tegelane, kelle arvates kogu maailmakülluse ülesanne oli teda ülal pidada.
Nüüdseks on sovokist arenenud uus liik, bobok. See on pettunud sovok, kellele ei ole maailma poolt antud seda, mida ta eeldas. Bobok on agressiiv-depressiivne sovok, kes maailmalt midagi head ei oota. Ja seetõttu on bobok alati valmis maailmale kolakat andma, ähvardades seda "bobokalüpsisega". Ehk siis see on Putin…
Viited lugemishuvilistele
- Александр Васильев о первой волне русской эмиграции — Сноб (snob.ru)
- Фрагменты политического (snob.ru)
- Михаил Наумович Эпштейн. От совка к бобку. 2016 (imwerden.de)
- Эмиграция 20.21. Кто и почему уезжал из России в 2021 году (svoboda.org)
- Из России за последние 20 лет эмигрировали до 5 млн человек | Новости из Германии о России | DW | 07.10.2021
- Более 30 млн россиян хотят эмигрировать | Новости из Германии о России | DW | 18.07.2021
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.