Colleen Rosales Ameerika Ühendriikidest Indiana Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katse, mis algas üsna tavaeluliselt: nad pesid poes saada oleva puhastusvahendiga ära kontoriruumi põranda.
Pesu ajal ja järgnenud tundidel mõõtsid nad aga ka mitmesuguste saasteainete ja aerosoolide sisaldust õhus.
Selgus, et niinimetatud sekundaarsete orgaaniliste aerosoolide hulk hakkas õhus kasvama juba mõni minut pärast põrandapesu algust.
Sekundaarsed orgaanilised aerosoolid on osakesed, mis ei pärine otse saasteallikast, vaid tekivad juba õhus, füüsikaliste ja keemiliste tegurite toimel.
Sekundaarseid orgaanilisi aerosoole tekib rohkesti ka autode heitgaasist. Need ärritavad hingamisteid ja väiksemad neist võivad jõuda isegi verre.
Puhastusvahendite kasutusel võivad sekundaarsete orgaaniliste aerosoolide allikaks olla monoterpeenid, ained, mis lõhnavad värskelt nagu sidrun või mänd. Õhus aga reageerivad monoterpeenid osooni ja muude ainetega, selle tulemusel tekibki sekundaarseid orgaanilisi aerosoole.
Rosales ja kolleegid mõõtsid pesujärgses õhus väikesi, vähem kui kümne nanomeetriseid aerosoole, ja mudeldasid arvutil, kuidas need hingamisteedesse võivad jõuda.
Muu hulgas järeldavad nad, et pooleteisttunnine puhastustöö võib tuua kopsu sama palju saasteosakesi kui kuni kuuetunnine tolknemine tiheda liiklusega tee ääres.
Kuidas selline puhastusvahendisaaste täpsemalt tervisele mõjub, tuleb tuvastada edasistes uuringutes, kuid praegustest tulemustest annavad Rosales ja kaasautorid teada ajakirjas Science Advances.
