Sõda Ukrainas käib. Lääs on erinevaid meetmeid juba võtnud, räägitakse veelgi rangematest sanktsioonidest. Et justkui kogu aeg jäetakse veel Venemaale võimalusi tagasi tõmbuda, et uusi sanktsioone vältida. Tegelikult pidanuks kohe alguses lajatama nii-öelda täie jõuga, et ei jääks enam võimalusi kalkuleerimiseks, mida saaks või võiks veel teha.
Korduvalt on arvamusavaldustes olnud juttu sellest, et see ei ole Venemaa ega venelaste sõda Ukraina ja ukrainlaste vastu, sest see on Vladimir Putini ja temasuguste sõda kogu Euroopa ja läänemaailma julgeolekuarhitektuuri ja elukorralduse vastu.
Seega peaks rohkem tähelepanu koondama isikule, kelle vaimset tervist ja mõtlemist me ei tea ega kontrolli. Nagu me ei tea selgelt ka seda, kes veel Kremli punkris peituva roti kõrval niite tõmbab.
Ilmselt oleks väga kasulik see tegelane või need tegelased rahvusvahelises ulatuses paariateks kuulutada. Ja teha seda ka juriidilisel teel, mitte ainult meediakampaania ja sanktsioonipoliitika abil.
Sanktsioonid on vähemalt mõjusamaks muutunud, kuigi ei saa märkimata jätta tõrvatilka, et sanktsioonide arutelus nõudis Itaalia, et kõrvale jäetaks luksuskaubad ja nende tootjad. Ilmselt selle pärast, et ühiskonnalt omastatud raha kulutavad vene oligarhid ju luksuskaupadele, mitte leivale. See info oli üpris kummastav, et ühe riigi poliitikud muretsevad oma gucci-mucci luksustossude ja -kottide tootjate pärast, samal ajal kui me räägime suurest sõjast Euroopas.
Aga see selleks. Tuleme ikka Putini vastutusele võtmise juurde, kuigi sel teemal ilmus esmaspäeval ERR-i portaalis hea lugu. Aga vajalikku teemat võib ka korduvalt käsitleda.
Omal ajal asutati ÜRO otsusega eritribunal Jugoslaavia sõjakuritegude uurimiseks. Praegu oleks väga paslik asutada samasugune tribunal Venemaa sõja- ja muude kuritegude uurimiseks.
Lisasin sõna "muud" selle pärast, et Kreml on jõudnud Putini võimuloleku ajal igasuguseid sigadusi korda saata. Meenutame, et Putini võim algas kortermajade õhkimisega vene eriteenistuste poolt, andmaks alust teise Tšetšeenia sõja vallandamiseks.
Järgnesid sõjakuriteod Tšetšeenias, vastaste ja vastumeelsete tapmised välisriikides ja kodumaal, Krimmi annekteerimine, sõjategevuse alustamine Ida-Ukrainas, nüüd laiaulatusliku sõja vallandamine ja riburadapidi muidki kuritegusid. Need kõik vajaksid katalogiseerimist ja juriidilist määratlemist.
Kiiev on esitanud kaebuse Venemaa vastu Haagi kohtusse. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Karim Khan ütles eelmisel nädalal, et Ukraina pinnal toimepandud kuriteod langevad tema kohtu jurisdiktsiooni alla, sest 2015. aastal andis Ukraina kriminaalkohtule sellekohase õiguse ja Kiievi kaebused võeti töösse.
Kriminaalkohtu aluseks oleva Rooma Statuudi liikmed ei ole Venemaa ega Ukraina, mõlemad küll allkirjastasid statuudi, kuid ei ratifitseerinud seda ja Venemaa kutsus oma allkirja tagasi, kui Ukraina sündmuste kohta koostatud kohtu raport tunnistas Venemaa tegevuse 2016. aastal jätkuvaks okupatsiooniks.
Praeguste Ukraina sündmuste valguses oleks paslik rakendada Rooma statuudi täiendust aastast 2018, mis käsitleb agressiooni kuritegu, kuid kuna kumbki osapool ei ole vormiliselt Rooma Statuudi liige, siis ei saa kohus selle kuriteoga tegeleda. Ja ÜRO eritribunali kokkupanek jääks Venemaa kui julgeolekunõukogu alalise liikme veto taha kinni.
Kui ettepoole vaadata, siis mõne aja pärast võib meil ÜRO-s olla jutuks ka näiteks Hiina tegevus Taiwani vastu samade veto-näoliste piirangutega. See kõik võib aga hakata kahtluse alla seadma ÜRO kui maailmaorganisatsiooni pädevust, sest kui kaks jõhkardit tuima näoga teevad, mida tahavad ja nende vastutusele võtmine on võimatu, siis hakkab ees juba terendama Rahvaste Liiga saatus. Ehk Venemaa vallandatud praegune sõda võib viia maailmakorra muudatusteni.
ÜRO-l on küll veel üks koht, kus erinevaid sigadusi käsitleda: Maailmakohus ehk Rahvusvaheline Kohus, mis paikneb samuti Haagis. Paar aastat tagasi langetas see otsuse, et nende pädevuses on käsitleda Ukraina ja Venemaa vaidlust mässuliste rühmituste rahastamise üle Ida-Ukrainas ning rahvusvähemuste diskrimineerimise üle annekteeritud Krimmis.
Lisaks võivad üksikisikud või firmad anda Moskva kohtusse neile põhjustatud kahjude pärast, kuid see ei laiene agressioonile kui sellisele. Ja kuna Venemaa ise loeb agressiooni kuriteoks, oleks teoreetiliselt võimalik võimude kohtu alla andmine ka Venemaa enese territooriumil. Kuid seda on praegu raske ette kujutada.
Igal juhul langeb Vene tegevus Genfi 1949. aasta konventsiooni kohaselt rahvusvahelise relvakonflikti alla. Ja mõlemad osapooled on selle konventsiooni osalised.
Ühesõnaga, palju juriidilist jura, kuid vähe reaalset villa. Ilmselt oleks vaja rahvusvahelise õiguse asjatundjatel pead kokku panna ja vaadata, mil viisil õnnestuks tunnistada Venemaa agressoriks, Putin paariaks ja nii edasi. Sellepärast juristide sissetulekud ongi suured, et nad suudavad ka valge värvi suvaliseks tooniks rääkida.
Üks variant võiks olla nii-öelda ühiskondlik tribunal, mis rahvusvahelisel tasemel koguks tõendeid Putini ja putinismi kuritegudest. Rahastada võiksid seda riigid vabatahtlike panustena. Kui mõni toimik kokku saaks, oleks võimalik korraldada ka meediasündmus nimega avalik kohus või rahvakohus, mis kasutaks rahvusvahelisi karistusvõimalusi näitena, milline peaks tegelik kohtulik karistus olema.
Sellesse protsessi saaks kaasata ka Bellingcati taolised uurimisrühmitused, küberilmast info kaevajad ja kõik muud, kes saaksid anda oma panuse toimikusse, mis saaks kõigile avalikult juurdepääsetavaks.
Sisuliselt võiks kokku koguda ka faktilise materjali nii Aleksei Navalnõi tiimi kui ka kõigi teiste juurdlustest Vene oligarhide ja muude tegelinskite vargustest, kuid ka Ramzan Kadõrovi kuritegudest oma rahva ja teiste rahvaste vastu. Võiks saada päris rammusa andmebaasi, mis pidevalt täieneks ja millest vajadusel saaks killukesi laenata reaalsete protsesside tarbeks.
Viited lugemishuvilistele
- https://www.newyorker.com/news/daily-comment/putins-historic-miscalculation-may-make-him-a-war-criminal
- Putin must face war crime charges (epc.eu)
- Statement of ICC Prosecutor, Karim A.A. Khan QC, on the Situation in Ukraine: "I have been closely following recent developments in and around Ukraine with increasing concern." (icc-cpi.int)
- International Criminal Court Prosecutor Concerned Over Russian Invasion of Ukraine (rferl.org)
- Ukraine has few legal options to hold Russia accountable for invasion | Courthouse News Service
- Russia, Ukraine & International Law: On Occupation, Armed Conflict and Human Rights | Human Rights Watch (hrw.org)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.