16. augustil 1858 saatis briti kuninganna Victoria telegraafisõnumi USA presidendile James Buchananile. Ajalooline oli sündmus selle pärast, et esmakordselt kasutati ühendusena Atlandi ookeani läbivat kaablit. President Buchanan vastas kuningannale samal viisil, kuid pikemalt.
Kuna ühe tähe edastamiseks kulus tollal kaks minutit ja viis sekundit, kujunes vastusõnumi edastamiseks 17 tundi ja 40 minutit. Kuid igal juhul liikus info kiiremini kui laevaga.
Info liigub
Sellest ajast on tehnoloogia tublisti arenenud. Kui algul oli tegemist vaskjuhtmetega, mis soliidsesse isolatsioonikesta pakiti, siis alates 1990. aastatest käib infoedastus juba kiudoptiliste kaablite kaudu valgussignaali abil.
Veealuseid kaableid on maailmas üle neljasaja, kogupikkusega erinevatel andmetel miljon kuni 1,3 miljonit kilomeetrit. Ja kuigi palju räägitakse ka satelliitsidest, on kiudoptiline kaabel palju kiirem ja kindlam edastusviis. Nii liigubki kuni 99 protsenti edastatavast infost kaablite kaudu. Ja paradoksaalsel kombel, mida rohkem me ilma juhtmeteta erinevat infot toodame, seda rohkem on meil vaja kaableid selle edastamiseks.
Kogu see kaablitevärk on omaette maailm, milles toimuvast tavainimene palju ei tea ega peagi teadma. Kaablid paiknevad puhuti mitmete kilomeetrite sügavusel vee all ja tänapäeval on need ehitatud põhimõtteliselt mitte-hooldatavatena. Ehk neid ei ole vaja välja tõsta ja tehnoloogia arenedes täiustada.
Praegu tegeletakse infovoo kiirendamisega kaabli otstes, täiustades seadmeid, mis infovoogu kaablisse suunavad. Kui merealune kaabel ulatub kaugemale kui 300 kilomeetrit, on sellel signaali võimendamiseks iga umbes 80 kilomeetri järel võimendusjaam, et signaal ei nõrgeneks.
Kaablite kaudu liigub igasugune info alates Google'ile tehtavatest päringutest kuni julgeolekut ja sõjalist temaatikat puudutava teabeni. Info maht jääb ilmselt kasvama, sest meie arvuti ekraanipildi teravamaks muutmine võtab infovoos rohkem ruumi, "asjade internet" tähendab aga omakorda infovoo kasvu.
Me oleme info kiire kättesaadavusega sedavõrd harjunud, et teabemahu vähenemine või kadumine võib nii mõnegi inimese šokiseisundisse viia. Ja kui kusagil liigub mingi info, siis on alati neid, kes püüavad seda kätte saada.
On nii kommertshuvist ajendatud õngitsemist kui ka riiklikult korraldatud jälgimist. Järelikult on veealused kaablidki kellegi jaoks sihtmärk nii info hankimiseks kui ka kellegi teise infovoo katkestamiseks.
Veealune sõda
Viimasel ajal on Venemaa meedias olnud mitmeid kirjutisi tulevasest veealusest sõjast kaablite pärast, ju siis on see teema. Tegelikult näitab praktika, et kaablite katkestusi juhtub pidevalt ja peamine süü on mitte pahatahtlik rünne, vaid juhuslikkus. Näiteks laevade ankrud, mis kaabli taha kinni jäädes selle puruks rebivad, maavärinad või muud sarnased tsiviiltegevuse või loodusega seotud äpardused.
Kuna kaablite katkestused on argised, siis on kogu infoliikumine korraldatud koheselt ümbersuunatavana. Meie seda isegi ei märka, kui infovoog siirdub ühest kaablist teise. Neid juhukatkestusi püütakse vältida võimalikult täpsete kaartide üllitamisega. Ehk teisisõnu ei ole pahalastel vaja enam uurida, kus kaabel on, selle leiab avalikust infoväljast. Kuid kaablite turvalisus on probleem ja sellega tegeletakse.
Venemaal on taoliste teemadega tegelemiseks terve ametkond, süvaveeuuringute peavalitsus, venekeelse lühendiga GUGI. Allveelaevad on üks võimalik viis veealustele kaablitele juurde pääseda. Kuid enamuse tavaliste ehk mitte-titaanist kerega allveesõidukite sügavuse piir on umbes 500 meetrit, kaablid seevastu paiknevad suures osas sügavamal, kuhu pääsevad vaid titaankerega allveelaevad. Ja needki ei saa ligi kõikjale.
Merealuste kaablite kaks nõrka kohta on nende keskendumine teatud piirkonnas ehk pudelikaelad. Nagu näiteks Malaka väin või Punane meri. Teiseks on USA-s teatav mure selle pärast, et merealused kaablid jõuavad maale kõik suhteliselt kitsal, umbes 50 kilomeetri laiusel rannaalal.
Lohutuseks ütlevad asjatundjad, et ega kaablite läbilõikamine ei olegi nii suur oht kui arvatakse. Kui näiteks Atlandi ookeani ületavad kaablid katkestada, võib infoliikluse suunata Vaikse ookeani kaablitesse ja vastupidi. Lisaks on kõik riigid nii või teisiti ülemaailmse võrguga seotud ja igasugune suur katkestus mõjuks kõigile, ka kaabli läbilõikajale.
Tasub siiski meenutada, et näiteks Hiina ja Venemaa on arendanud mõnda aega sõltumatut internetti, et olla võimeline toimima ka ilma välisühendusteta. Kuid see oleks äärmuslik stsenaarium. Rohkem kardetakse kaablitest info varastamist, kuigi selle tehnilise teostatavuse kohta on arvamused lahknevad. Kui vaskkaabel võis anda nõrku signaale, siis valguskaablist ei tohiks signaali kätte saada. Jäävad võimendusjaamad ning tehnoloogia areng, mis annab üha uusi võimalusi.
Igal juhul on USA ja Suurbritannia eraldi ning NATO tervikuna avaldanud rahutust seoses Venemaa allveelaevade aktiivsusega mõnedes kaablirohketes piirkondades. Võimaliku sõjategevuse puhkedes võiksid rünnakud kaablitele olla mingis faasis kindlasti võimalikud ja seega vaja selleks valmistuda nii ründe kui ka kaitse plaanis.
Tänavu kevadel pakkus briti kaitseminister Ben Wallace spetsiaalse laeva ehitamist, et tagada veealuste sideühenduste suurem turvalisus. USA-s on aga veealused kaablid lülitatud ohus olevate tehnoloogiate nimistusse.
Ohtu nähakse lisaks Venemaale ka Hiina poolt. Balti mereski leidub sidekaableid, mille vastu võidakse huvi tunda. Venemaa jutud gaasitrassi turvamisest võivad muuhulgas anda kõrvalmõjuna ka põhjuse veealust tegevust jälgida. Seega, huvitav elu käib ka vee all, kus liigub suur osa meie poolt kuival maal nähtavast ja kasutatavast infost.
Viited lugemishuvilistele
- New Messages! (cerillion.com)
- What Happens If Russia Attacks Undersea Internet Cables | WIRED
- Undersea Internet Cables Are Surprisingly Vulnerable | WIRED
- Krieg der Zukunft: ein Krieg auch um die Untersee-Datenkabel (nzz.ch)
- Сообщения в глубине: удивительная история подводного Интернета (wifi.kz)
- "Цефалоподы" и "Суррогаты" подводной войны / Вооружения / Независимая газета (ng.ru)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.